Lugejate kirju

Tsüstiline fibroos. Tänan teid artikli eest „Elu tsüstilise fibroosi põdejana” (22. oktoober 1999). Kuigi olen kõigest 17-aastane ja mul pole ühtki tõsist tervisehäda, jättis Jimmy Garatziotise lugu mulle sügava mulje. See pani mind mõtlema paljudele asjadele, kaasa arvatud sellele, kui tähtis on hinnata seda, mis sul on. Piinavast haigusest hoolimata on Jimmy ikka rõõmus ning tal on tugev usk Jehoova tõotustesse. Palvetan Jimmy ja Deanne’i eest, et neil oleks jõudu katsumustes toime tulla.

E. Z., Venemaa

Ebausk. Ma pole Jehoova tunnistaja, kuid olen lugenud teie väljaandeid kaks aastat. Tahan tänada artikliseeriate eest „Kas sinu elu juhib saatus?” (8. august 1999) ja „Miks on ebausk nii ohtlik?” (22. oktoober 1999). Uskusin kunagi saatusesse ning olin ebausklik koduse kasvatuse tõttu. Kuid nüüd ma arvan, et tõde on see, mida teie tõelise kristluse kohta räägite.

N. D., Prantsusmaa

Artiklid ebausu kohta solvasid mind. Olen harras katoliiklane. Üks artikkel märgib, et reisijad teevad ristimärgi ebausu tõttu. Katoliiklased teevad ristimärgi, palvetades turvalise reisi eest, ja see on meie usu oluline osa, mida ei saa küll ebausuks pidada.

S. W., Ameerika Ühendriigid

Ei saa eitada, et paljud teevad ristimärgi mitteusulistel põhjustel. Kui ühelt Austraalia jalgpallurilt küsiti, miks ta mänguväljakul ristimärgi tegi, möönis ta: „Ma arvan, et olen lihtsalt ebausklik.” See pole üllatav, sest see rituaal on olnud algusest peale ebausuga tugevalt seotud. „The Catholic Encyclopedia” ütleb: „Ammustest aegadest saadik on seda kasutatud vaimude väljaajamisel ja väljakutsumisel kui vahendit pimeduse vaimude vastu.” (Toim.)

Uimastid. Tänan teid artikliseeria eest „Kas uimastid vallutavad maailma?” (8. november 1999). Sõprade mõjul sattus mu isa uimastite ja alkoholi sõltuvusse. Kodu pole mulle sugugi kindlus, vaid koht, kus olen tihtipeale ohus. Kõigest hoolimata ei loobu ma kunagi kutsumast oma vanemaid Jumalat teenima, mis toob rõõmu.

M. L., Itaalia

Korra nädalas käib üks politseiametnik meie koolis ning räägib meile sellistel teemadel nagu uimastid ja alkohol. Otsustasin talle järgmisel korral anda artiklid uimastitest. Talle avaldasid need artiklid sügavat muljet ning ta luges sealt klassile lõike ette. Nii sai kogu mu klass nendest artiklitest kasu.

C. D., Ameerika Ühendriigid

Haige laps. Rosie Majori jutustus „Raskuste kaudu õppisime lootma Jumalale” liigutas mind väga (22. november 1999). Elasime varem linnas, kuid sellel oli mu vanemale tütrele halb mõju. Leidsime maal teise elukoha. Kõik läks hästi, kuni kaotasin töökoha, mis tõi mulle aastas sisse 56 000 dollarit. Nüüd oleme siis kolme lapsega maal ja meil on hüpoteeklaen maksta. See tekitas tohutut stressi. Pärast Rosie Majori jutustuse lugemist mõistsin, et minu majanduslik olukord on tema probleemidega võrreldes tühiasi ning ma tundsin häbi. Maailmas on nii palju inimesi, kes tõesti vajavad Jumala abi. Kas ma saaksin tellida ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”?

M. F., Ameerika Ühendriigid

Täitsime lugeja soovi hea meelega. (Toim.)