Igapäevane aspiriiniannus – kas võtta või mitte?

Järgnev on arsti kirjeldatud tõsielupilt, milles kajastub üks kahetsusväärselt sagedane terviseprobleem.

KOGU perekond oli mures. Muretses ka arst. „Kui ta verejooks nüüd ka veel ei lakka, tuleb meil ehk hakata mõtlema vereülekandele,” lausus arst.

Juba mitu nädalat oli mehel visalt kestnud sooleverejooks. Tema tervisehädale oli pandud diagnoosiks maopõletik ehk gastriit. „Kas olete kindel, et te ei tarvita mitte mingeid medikamente?” päris arst juba lootust kaotades.

„Ei, ma ei tarvita midagi peale selle loodusliku käsimüügiravimi, millega ma tohterdan oma artriiti,” sõnas mees.

Öeldu äratas arstis otsekohe tõsist tähelepanu. „Näidake mulle seda.” Ta uuris hoolega koostisainete loetelu ning leidiski selle, mida oli otsinud – atsetüülsalitsüülhappe! Siin oligi probleemi lahendus. Kui patsient lõpetas aspiriinisisaldusega ravimsegu tarvitamise ning hakkas saama rauapreparaati ja maole mõeldud ravimit, lakkas verejooks ning ta verepilt normaliseerus tasapisi.

Medikamentidest põhjustatud verejooksud

Medikamentidest põhjustatud mao-sooletrakti verejooksud on üheks tõsiseks praeguse aja meditsiiniprobleemiks. Ehkki põhjuseks võivad olla paljud medikamendid, tuleneb enamik selliseid hädasid ravimitest, mida tarvitatakse artriidi ja valu vastu. Need kuuluvad ravimiklassi nimetusega mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Eri maades võivad neil olla erisugused nimetused.

Aspiriin kuulub paljude käsimüügiravimite koostisse, sealjuures on viimastel aastatel võtnud aspiriini igapäevasesse kasutusse üha enam inimesi. Miks?

Aspiriinivaimustus

Aastal 1995 teatas „Harvard Health Letter”, et „aspiriini järjekindel kasutamine päästab elusid”. Toonud ära terve rea ülemaailmseid uuringuid, mis on hiljem korduvalt kinnitust leidnud, tegid uurijad järelduse: „Peaaegu kõik, kellel on olnud südameatakk või insult, kes põevad angiini või kes on teinud läbi pärgarteri šunteerimise operatsiooni, peaksid tarvitama päevas pool tabletti kuni üks tablett aspiriini, juhul kui neil pole selle ravimi vastu allergiat.” *

Teised uurijad väidavad olevat kasuliku, kui seda tarvitaksid iga päev üle 50-aastased mehed, keda ohustab südameatakk, ja ka riskigruppi kuuluvad naised. Peale selle ilmneb uuringutest, et igapäevane aspiriiniannus võib kahandada ohtu haigestuda käärsoolevähki ning et pikema aja vältel tarvitatavad suured ravimidoosid võivad aidata alandada diabeetikute veresuhkru taset.

Kuidas aspiriin toimib, et ta sellist kasu võib tuua? Olgugi et kõike aspiriini kohta veel ei teata, näitavad tõendid, et ta muudab vereliistakud vähem kleepjaks, hoides seega ära trombide tekke. Eeldatavasti aitab see takistada väikeste südame- ja ajuarterite umbumist  ning seega elutähtsate organite kahjustumist.

Miks siis kõik aspiriini ei tarvita, kui see nii mitmekülgset kasu tõotab tuua? Üheks põhjuseks on see, et paljud asjad on veel ebaselged. Pole isegi kindel, milline on ideaalne doos. Soovitatavad annused ulatuvad ühest standardtabletist kaks korda päevas kuni lausa väikelastele mõeldud aspiriinitabletini üle päeva. Kas naistele mõeldud doos peaks erinema meeste omast? Arstid pole selles kindlad. Ehk küll seedekulgla ärritusnähte vähendava kaitsekihiga aspiriini võiks pidada mõningal määral paremaks, on puhverdatud aspiriini eelised seni veel vaieldavad.

Põhjused olla ettevaatlik

Ehkki aspiriin on tegelikult looduslik aine – Ameerika indiaanlased said aspiriini komponente pajukoorest –, on tal mitmesuguseid kõrvaltoimeid. Lisaks faktile, et aspiriin tekitab mõningatele inimestele veritsusprobleeme, võib esineda ka palju teisi komplikatsioone, kaasa arvatud allergilised reaktsioonid aspiriinitundlikel inimestel. On päris selge, et igapäevane aspiriinidoos ei sobi mitte igaühele.

Inimesele, keda ohustab südameatakk või insult või kellel on muud olulised riskitegurid, võiks soovitada oma arstilt küsida, millised on igapäevase aspiriinikasutuse ohu- ja kasutegurid. Kindlasti soovib patsient jõuda selgusele selles, kas tal pole ehk veritsusprobleeme, aspiriinitalumatust ning mao-sooletrakti haigusi. Enne raviga alustamist tuleks arstiga arutada ka teisi võimalikke terviseprobleeme või medikamentide vastastiktoimet.

Nagu varem mainitud, kaasneb aspiriini ja aspiriinitaoliste medikamentidega märkimisväärne veritsusoht. Selline veritsus võib jääda esialgu varjatuks ning pikkamööda tõsisemaks muutuda. Tõsist tähelepanu tuleb pöörata ka muude medikamentide, eriti teiste põletikuvastaste ravimite tarvitamisele. Kui kasutad neist mõnda, siis informeeri sellest kindlasti oma arsti. Enamikul juhtudel oleks enne lõikust üldjuhul tark selliste medikamentide tarvitamine katkestada. Soovitatavad oleksid ehk ka regulaarsed laboratoorsed verepildi uuringud.

End võimalike probleemide eest kaitsta soovides järgime Piibli õpetussõna: „Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” (Õpetussõnad 22:3). Olgem siis selles meditsiiniküsimuses tarkade seas, nii et me oma tervise osas ei saaks nuhelda.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 20, 21]

Kes peaks igapäevast aspiriinitarvitamist kaaluma

● Inimesed, kellel on südamepärgarteritõbi või ahenenud unearterid (peamised kaelaveresooned).

● Inimesed, kellel on olnud trombootiline insult (põhjustatud soonesisesest verehüübest) või transientne isheemiline atakk (lühike insulditaoline episood).

● Üle 50-aastased mehed, kelle tervist ohustab üks või enam südame ja veresoonkonna haiguste riskitegurit: suitsetamine, kõrgenenud vererõhk, diabeet, kõrgenenud üldkolesterooli tase, madal HDL-kolesterool, tugev rasvumus, liialdatud alkoholitarbimine, mõni lähedane sugulane on varases eas põdenud südamepärgarteritõbe (südameatakk enne 55. eluaastat) või saanud insuldi, väheliikuv eluviis.

● Üle 50-aastased naised, kelle tervist ohustab kaks või enam eelmainitud riskitegurit.

Soovitame sul arstiga konsulteerida, enne kui langetad selles küsimuses mingi otsuse.

[Allikaviide]

Allikas: „Consumer Reports on Health”