„Kontrastide maa” kontrastne ajalugu

„ÄRGAKE!” BRASIILIA-KORRESPONDENDILT

BRASIILIAT on põhjendatult nimetatud „kontrastide maaks”. Suurem osa sellest maast asub troopikas, kuid selle lõunapoolses osas valitseb lähistroopiline ning Amazonase piirkonnas ekvatoriaalne kliima. Kontrastne on ka Brasiilia ajalugu. Aastate jooksul on see hiigelsuur riik oma 8 511 999-ruutkilomeetrise pindala ja 7400-kilomeetrise rannajoonega saanud koduks väga erisuguse kultuuritaustaga inimestele.

Üks esimesi omadusi, mida portugallased viissada aastat tagasi Brasiilias randudes siinsete elanike juures tähele panid, oli külalislahkus. Kirjutades 1500. aastal Portugali kuningale Manuel I-le, kirjeldas Vaz de Caminha, kuidas brasiillased võtsid portugallased sõbralikult vastu ja embasid neid. Kuid mida portugallased Brasiilias tegid?

1500. aasta 9. märtsil lahkus Pedro Álvares Cabral oma laevastikuga Portugalist. Ta kavatses rajada kaubapunkti Indias Kalikutis. Enne sihtkohta jõudmist randus Cabral aga hoopis kohas, mis praegu kuulub Brasiilia osariigile Bahiale. Oli 23. aprill aastal 1500.

Mõned uurijad väidavad, et portugallased teadsid juba Brasiilia olemasolust ja et Cabrali peatus seal polnud juhuslik. * Igatahes paistis, et Brasiilia ainuke kaubaartikkel on siiltsesalpiinia, puu, mida tuntakse karmiinpunase värvuse tõttu. Ehkki sellel oleks olnud minekut, olid India vürtsid siiski rohkem väärt.

Portugal andis Brasiilia kümneks aastaks rendile Fernando de Noronhale Portugalist, kes kogus seal siiltsesalpiinia puitu ja maksis makse Portugali kuningale. Kuid teised Euroopa  riigid tahtsid samuti laiendada oma kaubandust Uude Maailma ning Noronha oli võimetu ohjeldama kasvavat ebaseaduslikku äri, millega tegelesid Prantsuse, Inglise ja Hispaania meresõitjad. Kartes Brasiiliat kaotada, hakkasid portugallased seda 1532. aastal koloniseerima. Esimeseks kõige tulutoovamaks Brasiilia äritegevuseks sai suhkrutootmine.

18. sajandil sai edukaks äriks kulla ja teemandi kaevandamine. 19. sajandi alguseks oli Amazonase piirkonna oluliseks majandusharuks saanud kautšukipuust lateksi tootmine. * Hiljem hakkasid Brasiilia linnastumises tähtsat osa etendama kohviistandused, mis aitasid ühtlasi rahastada maanteede ehitust ning Santose ja Rio de Janeiro sadamate uuendamist. 19. sajandi lõpuks andis Brasiilia maailma kohvitoodangust poole ning riigi peamine majanduskeskus oli São Paulo.

Brasiilia ajalugu tumestab orjandus. Kõigepealt panid portugali asunikud indiaanlasi siiltsesalpiiniaid maha võtma ja transportima. Hiljem saadeti indiaanlased tööle suhkrurooistandustesse. Paraku nakatusid paljud neist pärismaalastest Euroopa haigustesse ja surid. Selle tööjõu asemele hakkas Portugal orje tooma Aafrikast.

Aastate jooksul viidi orjadena Brasiiliasse miljoneid aafriklasi, kes tõid endaga kaasa oma kultuurilise ja geneetilise pärandi. See mõju ilmneb näiteks populaarse tantsu samba muusikas ja capoeira’s (võitluskunst), samuti sellises toidus kui feijoada, mis on valmistatud mustadest ubadest, sealihast, vorstist ja kuivatatud veiselihast. Lõpuks, 1888. aastal, keelustati Brasiilias orjandus. Ligikaudu 750 000 inimest, kellest suurem osa töötas istandustes, vabastati.

Alates 19. sajandist hakkasid Brasiiliasse elama asuma miljonid välismaalased, sealhulgas hispaanlased, itaallased, jaapanlased, poolakad ja sakslased, samuti šveitsi ja süüria-liibanoni päritolu inimesed. Brasiilia on elamiseks meeldiv koht. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Üldiselt ei toimu Brasiilias looduskatastroofe. Seal pole sõdasid, maavärinaid, vulkaane, tsükloneid ega tõusulaineid. Miks mitte õppida Brasiiliat paremini tundma, minnes tutvuma mõningate tema vaatamisväärsustega? Sa võid nautida samasugust külalislahkust ja looduslikku ilu, mis avaldas muljet portugallastele viissada aastat tagasi.

[Allmärkused]

[Kaart/pildid lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

 AMAZONASE MADALIK

BAHIA OSARIIK

Brasília

Rio de Janeiro

São Paulo

Santos

Iguassu joastik

[Pildid]

1. Pedro Álvares Cabral

2. Tordesillase leping, 1494

3. Kohvikandjad

4. Iguassu joastik Brasiilia poolt vaadatuna

5. Ipixuna indiaanlane

[Allikaviited]

Culver Pictures

Loa andnud: Archivo General de Indias, Sevilla, Hispaania

Raamatust „Brazil and the Brazilians”, 1857

FOTO: MOURA

 [Pildid lk 18]

1. Brasiilias on palju puumasid

2. Orhideed Amazonase džunglis

3. Salvadori (Bahia osariik) rahvariie

4. Makao

5. Copacabana rand, Rio de Janeiro. Brasiilial on üle 7000 kilomeetri kaunist rannajoont

[Allikaviide]

São Paulo loomaaia loal

[Pilt lk 19]

Brasília – Brasiilia pealinn alates 1960. aastast

[Pilt lk 19]

São Paulo – Brasiilia majanduskeskus

[Allikaviide]

FOTO: MOURA

[Pildi allikaviide lk 16]

© 1996 Visual Language