Piibel otseselt samasooliste inimeste abielust ei räägi. Tunduvalt olulisem küsimus on: „Mida ütleb Piibel homoseksuaalsuse kohta?”

Ilma Piiblisse süvenemata arvavad paljud, et nad teavad vastust, kuid nende vastused on vastuolulised. Ühed ütlevad, et Piibel mõistab homoseksuaalsuse selgesõnaliselt hukka. Teised väidavad, et Piibli käsk „armasta oma ligimest” kiidab heaks mistahes seksuaalsed eelistused. (Roomlastele 13:9.)

Millised järgmistest väidetest on sinu arvates õiged?

1. Piibel mõistab homoseksuaalsed suhted hukka.

2. Piibel kiidab homoseksuaalsed suhted heaks.

3. Piibel õhutab homofoobiat (vaenulikkust ja eelarvamusi homoseksuaalide vastu).

VASTUSED

1. ÕIGE. Piibel ütleb: „Homoseksuaalid ... ei päri Jumala kuningriiki.” (1. Korintlastele 6:9, 10.) Sama põhimõte käib nii meeste kui ka naiste kohta. (Roomlastele 1:26.)

2. VALE. Piibel õpetab, et seksuaalsuhted tohivad olla vaid mehe ja naise vahel, kes on omavahel abielus. (1. Moosese 1:27, 28; Õpetussõnad 5:18, 19.)

3. VALE. Kuigi Piibel mõistab homoseksuaalsed suhted hukka, ei õhuta see eelarvamusi ega vihkamiskuritegusid homoseksuaalide vastu ega nende mingit muud laadi väärkohtlemist. (Roomlastele 12:18.) ^[1]

Jehoova tunnistajad usuvad, et Piibli moraalikoodeksi järgi elamine on parim eluviis. (Jesaja 48:17.) ^[2] See tähendab, et nad hoiduvad igasugusest väärast seksuaalkäitumisest, sealhulgas homoseksuaalsetest suhetest. (1. Korintlastele 6:18.) ^[3] See on Jehoova tunnistajate valitud elustiil ja neil on sellele õigus.

Samal ajal püüavad Jehoova tunnistajad taotleda „rahu kõigi inimestega”. (Heebrealastele 12:14.) Kuigi nad mõistavad homoseksuaalsed suhted hukka, ei sunni nad oma vaateid teistele peale, ei osale homofoobiast kantud vihkamiskuritegudes ega tunne kahjurõõmu, kui sellistest tegudest kuulevad. Jehoova tunnistajad püüavad elada kuldse reegli järgi ning kohelda teisi nii, nagu nad soovivad, et neid endid koheldaks. (Matteuse 7:12.)

Siiski võivad mõned inimesed öelda, et Piibel õhutab eelarvamusi homoseksuaalide suhtes ja et need, kes järgivad Piibli moraalikoodeksit, on sallimatud. Nad väidavad, et Piibel kirjutati ajal, mil inimesed olid kitsarinnalised, ning et tänapäeval tunnustatakse kõigist rassidest, rahvustest ja mistahes seksuaalsete eelistustega inimesi. Nende jaoks on homoseksuaalsuse taunimine sama kui kellegi taunimine nahavärvi alusel. Kas selline võrdlus on kohane? Mitte sugugi. Mispärast?

On suur vahe, kas taunida homoseksuaalseid suhteid või homoseksuaalseid inimesi. Piibel ütleb, et kristlastel tuleb lugu pidada kõigist inimestest. (1. Peetruse 2:17.) ^[4] See aga ei tähenda, et nad peaksid heaks kiitma mistahes eluviisi.

Toome võrdluse. Oletame, et sa pead suitsetamist kahjulikuks ja lausa vastumeelseks, aga sinu töökaaslane suitsetab. Kas sind peetaks kitsarinnaliseks vaid sellepärast, et sinu suhtumine suitsetamisse erineb tema omast? Kas see, et tema suitsetab ja sina mitte, tähendab automaatselt, et sul on tema suhtes eelarvamused? Kui su töökaaslane nõuaks, et sa muudaksid oma suhtumist suitsetamisse, siis kas poleks hoopis tema kitsarinnaline ja sallimatu?

Jehoova tunnistajad on teinud valiku elada Piibli moraalikoodeksi järgi. Nad ei kiida heaks teguviise, mis on Piiblis keelatud. Kuid nad ei pilka ega kohtle halvasti inimesi, kelle eluviis nende omast erineb.

Kuidas on lood inimestega, kellel on homoseksuaalsed kalduvused? Kas nad on sellisena sündinud? Kui on, kas poleks siis julm öelda, et nad ei tohiks järgida oma ihasid?

Piibel ei käsitle homoseksuaalsuse bioloogiat, kuid see tunnistab, et mõned inimese kalduvused on sügavalt juurdunud. Siiski ütleb Piibel, et teatud toimimisviise – sealhulgas homoseksuaalseid suhteid – tuleks vältida, kui tahame Jumalale meeltmööda olla. (2. Korintlastele 10:4, 5.)

Mõned ütleksid, et Piibli seisukoht on julm. Nende väide põhineb aga eeldusel, justkui oleksid inimesed sunnitud oma ihadele järele andma või et sugutungi rahuldamine on nii tähtis, et seda tungi ei tohiks – ega isegi saa – maha suruda. Ent Piibel annab inimestele väärikuse, öeldes, et nad saavad oma ihasid ohjeldada. Erinevalt loomadest saavad nad valida, kas anda järele oma tungidele või mitte. (Koloslastele 3:5.) ^[5]

Toome võrdluse. Mõned eksperdid ütlevad, et teatud käitumisjoontel, nagu näiteks agressiivsusel, võivad olla bioloogilised põhjused. Piibel ei käsitle agressiivsuse  bioloogiat, kuid tunnistab, et mõned inimesed kalduvad vihastuma või raevutsema. (Õpetussõnad 22:24; 29:22.) Ent Piibel ütleb ka: „Heida endast viha ja hülga raev.” (Laul 37:8; Efeslastele 4:31.)

Vaid vähesed inimesed ei nõustuks selle nõuandega või ütleks, et see on julm nende suhtes, kellel on kalduvus agressiivsusele. Tegelikult isegi need eksperdid, kes usuvad, et viha põhjuseks on inimese geneetiline eripära, näevad kõvasti vaeva, et aidata sääraseid kalduvusi ohjeldada.

Jehoova tunnistajad suhtuvad samamoodi mistahes käitumislaadi, mis läheb vastuollu Piibli põhimõtetega, sealhulgas seksuaalsuhetesse vastassoost isikute vahel, kes pole omavahel abielus. Kõigi selliste juhtumite kohta käib Piibli nõuanne „Igaühel teist tuleks hoida oma keha pühana ja au sees, mitte olla talitsematu, ihar”. (1. Tessalooniklastele 4:4, 5.)

Nende hulgas, kes soovisid esimesel sajandil kristlaseks saada, oli erisuguse tausta ja elustiiliga inimesi ning mõned neist tegid oma elus suuri muudatusi. Näiteks räägib Piibel inimestest, kes on „hoorajad, ebajumalakummardajad, abielurikkujad, mehed, kes lubavad end homoseksuaalidel ära kasutada, homoseksuaalid”, kuid lisab siis: „Mõned teist [olid] sellised.” (1. Korintlastele 6:9–11.)

Kas Piibli sõnad „mõned teist [olid] sellised” tähendavad, et need, kes tegid homoseksuaalsetele suhetele lõpu, ei kogenud enam kunagi homoseksuaalseid ihasid? Seda vaevalt, sest lisaks sellele õhutab Piibel: „Laske Jumala vaimul end juhtida, siis te ei täida patusele loomusele omaseid soove.” (Galaatlastele 5:16.)

Piibel ei väida, et kristlane ei koge kunagi sobimatuid ihasid. Pigem ütleb see, et inimene võib otsustada sellistele ihadele mitte järele anda. Kristlased õpivad sääraseid tunge ohjeldama, mitte neid hellitama ja rahuldama. (Jaakobuse 1:14, 15.) ^[6]

Piibel teeb seega vahet kalduvustel ja tegudel. (Roomlastele 7:16–25.) Inimene, kellel on homoseksuaalsed kalduvused, saab oma peas keerlevaid mõtteid kontrolli all hoida, samamoodi nagu ta teeks iga väära kiusatuse korral, näiteks kui tal tuleb kange kihk oma viha välja valada või abielu rikkuda. (1. Korintlastele 9:27; 2. Peetruse 2:14, 15.)

Kuigi Jehoova tunnistajad peavad au sees Piibli moraalikoodeksit, ei suru nad oma vaateid teistele peale. Nad ei püüa ka tühistada seadusi, mis kaitsevad nende inimõigusi, kellel on neist erinev elustiil. Jehoova tunnistajate sõnum on positiivne ja nad jagavad seda meelsasti kõigiga, kes on valmis kuulama. (Apostlite teod 20:20.)