• Mõjuvõimsad inimesed on püüdnud Piiblit hävitada, kuid see pole õnnestunud. Näiteks keskajal „seostati [mõnedes nii-öelda kristlikes maades] rahvakeelse Piibli omamist ja lugemist järjest enam teisitimõtlemise ja ketserlusega”, öeldakse raamatus „An Introduction to the Medieval Bible”. Õpetlased, kes tõlkisid Piiblit rahvakeelde või õhutasid rahvast Piiblit lugema, panid seda tehes oma elu kaalule. Mõned kaotasidki oma elu.

• Hoolimata paljudest vaenlastest sai Piibel ajaloo kõige laialdasemalt levitatud raamatuks ja on seda tänini. Piiblit või selle osi on trükitud umbkaudu viis miljardit eksemplari enam kui 2800 keeles. Filosoofia- ja teadusalased raamatud ei saa sellele ligilähedalegi, vaid on Piibliga võrreldes väikse levimusega ja iganevad kiiresti.

• Piibel on mõjutanud ja aidanud alal hoida mõningaid neist keeltest, millesse see on tõlgitud. Näiteks Martin Lutheri saksakeelne piiblitõlge on saksa keelele suurt mõju avaldanud. „King James Versioni” esmaväljaannet on peetud kõige mõjuvõimsamaks ingliskeelseks raamatuks üleüldse. Ja mis puutub eesti keelde, siis raamatus „Eesti piiblitõlke ajalugu” öeldakse: „Eesti kirjakeele kujunemises on piiblil kaaluv osa.”

• Piibel on „sügavalt mõjutanud lääne kultuuri ja seejuures mitte ainult uskumusi ja kombeid, vaid ka kunsti, kirjandust, juriidikat, poliitikat ja veel paljusid teisi valdkondi, mida kõiki pole siinkohal võimalik mainida” („The Oxford Encyclopedia of the Books of the Bible”).

Need on vaid mõned faktid Piibli kohta, mis teevad selle raamatu eriliseks. Miks aga on Piibel nii populaarne? Miks on inimesed selle raamatu pärast koguni oma eluga riskinud? Muu hulgas sellepärast, et Piibli moraalses ja usulises õpetuses peegeldub erakordne tarkus. See raamat annab teada, mis on inimkannatuste ja sõdade algpõhjus. Veelgi enam, Piibel tõotab, et kõigele halvale tuleb lõpp, ja näitab ka, kuidas.

Kooliharidus on tähtis. Kuid „selline haridus, mis toob nime ette tiitleid, ei taga veel oskust teha kõlbeliselt häid otsuseid”, öeldakse Kanada ajalehe Ottawa Citizen juhtkirjas. See on tõsi. Paljud kõrgelt haritud inimesed, nende hulgas tähtsad majandus- ja valitsustegelased, petavad, tüssavad ja varastavad. Tagajärjeks on „suur usalduskriis”, nagu on öeldud suhtekorraldusfirma Edelman globaalse uurimuse tulemustes.

Piibel annab eeskätt vaimset, sealhulgas moraalset õpetust. See raamat aitab mõista, „mis on õige, õiglane ja aus – kõike, mis on hea”. (Õpetussõnad 2:9.) Võtame näiteks ühe 23-aastase mehe kogemuse. See mees hakkas Poolas vanglas olles Piiblit uurima ja adus õpitu praktilist väärtust. „Nüüd ma mõistan, mida tähendavad sõnad „Austa oma isa ja ema”,” kirjutas ta. „Samuti olen õppinud oma tundeid, eriti just viha, talitsema.” (Efeslastele 4:31; 6:2.)

Üks põhimõte, mis seda meest aitas, on kirjas tekstis Õpetussõnad 19:11 ja kõlab: „Arusaaja ei vihastu kergesti ja solvangust möödavaatamine kaunistab teda.” Nüüd püüab ta keerulises olukorras olles asjade seisu kainelt analüüsida ja toimida sellele olukorrale vastavate Piibli põhimõtete järgi. Ta ütleb: „Olen aru saanud, et Piibel on parim eluõpik.”

Jehoova tunnistajale Mariale paiskas üks eelarvamuste küüsis olev naine avalikult näkku solvanguid, korraldades paraja stseeni. Maria ei vastanud samaga, vaid läks rahulikult oma teed. Naisel, kes oli inetult käitunud, hakkas enda pärast piinlik ja ta otsis ise Jehoova tunnistajad üles. Umbes kuu aega hiljem, kui ta Mariaga lõpuks kokku sai, kallistas ta teda ja palus temalt vabandust. Ta mõistis, et Maria oli olnud nii leebe ja ennast valitsev oma usuliste veendumuste tõttu. Tulemuseks oli, et see kunagi eelarvamustest pimestatud naine ning viis  tema pereliiget hakkasid Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima.

Jeesus Kristus ütles, et tarkus tunnistatakse õigeks tulemuste põhjal. (Luuka 7:35, allmärkus.) Piibli põhimõtete järgimise head tulemused kinnitavad, et need on tõepoolest targad põhimõtted. Need toovad meis esile parima. „Need teevad kogenematu targaks ... [ja] rõõmustavad südant.” Piibli õpetus „avab silmad”, see tähendab, pakub selget usulist ja moraalset juhatust. (Laul 19:7, 8.)

Kui puhkeb haigusepideemia, püüavad teadlased jälile saada põhjusele, mis epideemia vallandas. Samamoodi on tähtis aru saada, mis on inimkonda otsekui katkuna nuhtlevate kannatuste ja ebakõlade algpõhjus. Piibel aitab meid selles. See raamat jutustab varaseimast ajaloost, ajast, kui hädad said alguse.

Esimene Moosese raamat näitab, et inimkonna hädad algasid siis, kui esimesed inimesed Jumala vastu mässu tõstsid. Muu hulgas võtsid nad endale voli hakata ise otsustama, mis on hea ja mis halb, kuigi õigus seda määrata kuulub üksnes Loojale. (1. Moosese 3:1–7.) Kahjuks on enamik inimesi sellest saadik olnud samasuguse isepäise suhtumisega. Millised on olnud tagajärjed? Ajaloo lehekülgedel on vähe juttu vabadusest ja õnnest; pigem on möödanik täis sõdimist, rõhumist ning ebakõlasid moraali- ja usuküsimustes. (Koguja 8:9.) Piibel ütleb õigesti: „Pole ränduri võimuses juhtida oma sammu.” (Jeremija 10:23.) Hea on aga teada, et see kannatusrohke aeg, mil inimkond on katsetanud moraalset sõltumatust, saab peagi läbi.

Kuna Jumal armastab neid, kes tema ülemvõimu ja põhimõtteid austavad, ei lase ta kurjusel ja kannatustel igavesti kesta. Jumalatuil tuleb „maitsta oma tegude vilja”. (Õpetussõnad 1:30, 31.) Seevastu „tasased pärivad maa ja naudivad külluslikku rahu”. (Laul 37:11.)

Jumal toob maa peale rahu oma kuningriigiga. (Luuka 4:43.) Jumala kuningriik kujutab endast maailmavalitsust, mille kaudu Jumal kui inimkonna õiguspärane valitseja oma võimu teostab. Jeesus näitas, et see kuningriik on seotud maaga, kui ütles oma näidispalves sõnad „Sinu kuningriik tulgu. Sinu tahe sündigu ... maa peal”. (Matteuse 6:10.)

Kui Jumala kuningriik maa üle valitsema hakkab, täidavad inimesed Jumala tahet, tunnustades oma õiguspärase valitsejana oma loojat, aga mitte mõnd inimest. Siis pole enam korruptsiooni, ahnust, majanduslikku ebavõrdsust, rassismi ega sõdu. Inimkond on ühtne ning on vaid üks valitsus, üks moraal ja üks usk. (Ilmutus 11:15.)

Sellesse uude maailma pääsemiseks on tarvis tõeseid teadmisi. „[Jumal] tahab, et kõiksugused inimesed pääseksid ja õpiksid tõde hästi tundma,” öeldakse tekstis 1. Timoteosele 2:3, 4. Selle tõe hulka kuuluvad  Piibli seadused ja põhimõtted, mida uus valitsus järgib ja mida võiks nimetada kuningriigi põhiseaduseks. Näiteid nendest võib leida Jeesus Kristuse mäejutlusest, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi peatükkides 5–7. Kui loed neid kolme peatükki, kujutle, kui meeldiv võib elu olla sel tulevasel ajal, kui kõik inimesed toimivad Jeesuse tarkade õpetuste järgi.

Niisiis pole sugugi üllatav, et Piibel on kõige enam levinud raamat maailmas. Piibli õpetused kannavad jumaliku algupära pitserit. Ja tõsiasi, et see raamat on jõudnud igasse maailma nurka, annab tunnistust Jumala soovist, et inimesed kõigi rahvaste hulgast õpiksid teda tundma ja saaksid osa kõigest sellest heast, mida tema kuningriik toob. (Apostlite teod 10:34, 35.)