Zooloogid on juba ammu täheldanud vääneljalgsete võimet kinnituda tugevalt kivide, sadamakaide ja laevakerede külge. Vääneljalgsete liim olevat tunduvalt tugevam kui mistahes sünteetiline liim. Ent see, kuidas vääneljalgsed märjale pinnale kinnituvad, oli veel hiljaaegu suur mõistatus.

 Mõtteainet. Uuringud on näidanud, et vääneljalgsete vastsed, kes ujuvad vabalt ringi, proovivad läbi erisuguseid pindasid, enne kui valivad endale sobiva ankrupaiga. Selle leidnud, eritavad vastsed arvatavalt kahte ainet. Esimene on õline lipiidne aine, mis tõrjub vett vastsete valitud pinnalt. Samuti valmistab see pinda ette teise, fosfoproteiinidest koosneva aine kinnitumiseks.

 Üheskoos moodustavad need kaks ainet tugeva liimi, millest isegi bakterid jagu ei saa. On väga tähtis, et see liim oleks tugev ja vastupidav, sest vääneljalgsed veedavad kogu ülejäänud elu oma ankrupaika kinnitununa.

 Selline vääneljalgsete liimivalmistamise protsess on kaugelt keerulisem kui varem arvati. Üks teadlane, kes oli selle protsessi avastamise juures, ütles: „See on uskumatult nutikas lahendus probleemile, kuidas kinnitada midagi märjale pinnale.” Selle uurimistöö tulemused võivad aidata teadlastel luua liime, mida saaks kasutada vee all, ning ka sünteetilisi bioliime, mida kasutada elektroonikas ja implantaatides.

 Mida sina arvad? Kas vääneljalgsete liim on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?