„Ma jätan teile rahu, annan teile oma rahu. Mina ei anna sellist rahu nagu maailm. Teie süda ärgu muutugu rahutuks ja ärgu mingu araks.” (Johannese 14:27, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!” (Johannese 14:27, 1997. a tõlge.)

 Nende sõnadega kinnitas Jeesus oma apostlitele, et raskuste korral ei pea nad olema üleliia mures. Jumala abiga võis neil olla sisemine rahu.

 Jeesus ütles, et annab apostlitele oma rahu ehk samasuguse rahu, nagu tal endal oli. See, et Jeesusel oli rahu, ei tähendanud, et tema elus poleks olnud konflikte ega muid raskusi. (Johannese 15:20; 16:33.) Ta koges äärmist ebaõiglust, mis viis isegi tema hukkamiseni, kuid see ei röövinud temalt meelerahu. (Luuka 23:27, 28, 32–34; 1. Peetruse 2:23.) Seda sellepärast, et Jeesus teadis, et tema taevane isa Jehoova a armastab teda ja et tal on oma pojast hea meel. (Matteuse 3:16, 17.)

 Jeesus kinnitas oma apostlitele, et Jehoova armastab ka neid ja et neil on tema heakskiit. (Johannese 14:23; 15:9, 10; Roomlastele 5:1.) See teadmine ja usk Jeesusesse andsid apostlitele meelerahu. (Johannese 14:1.) Kuigi Jeesus ei saanud alatiseks nende juurde jääda, lubas ta, et pärast tema surma aitab Jumala püha vaim neil sisemist rahu säilitada. (Johannese 14:25–27.) Kõik see pidi aitama Jeesuse jüngritel raskustele vapralt vastu astuda. (Heebrealastele 13:6.)

 Kui Jeesus oli maa peal, oli inimestel tavaks tervitada üksteist sõnadega „Rahu sulle!”. (Matteuse 10:12 ja allmärkus; 10:13.) Kuid rahu, millest Jeesus rääkis, oli hoopis teistsugune, kui rahu, mida inimesed silmas pidasid. Maailmas b üldiselt arvatakse, et meelerahu tagavad head suhted teistega, materiaalne kindlustatus ja prestiiž. Kuid need võivad kergesti kaduda ja siis kaob ka meelerahu. Ent rahu, millest Jeesus rääkis, ei sõltu sellest, mis meie elus toimub, ja on seega püsiv.

 Jeesus lausus need sõnad ustavatele apostlitele oma maise elu viimasel õhtul. Ta oli neile öelnud, et varsti ta sureb, ja see tegi apostlid kurvaks. (Johannese 13:33, 36; 16:6.) Seepeale Jeesus lohutas neid ja ütles, miks neil pole vaja karta seda, mis edasi saab.

 Need Jeesuse sõnad julgustavad kristlasi ka tänapäeval. Meilgi võib olla rahu. (2. Tessalooniklastele 3:16.) Kui meist saavad Jeesuse järelkäijad, siis veendume, et Jeesus ja tema isa Jehoova armastavad meid ja neil on meist hea meel. (Koloslastele 3:15; 1. Johannese 4:16.) Ja kuna me teame, et Jumal on alati meie kõrval ja aitab meid, siis ei ole me ülearu mures. (Laul 118:6; Filiplastele 4:6, 7; 2. Peetruse 1:2.)

 Vaata lühikest videot, et saada ülevaade Johannese raamatust.