Abikaasade jaoks võib huvide, harjumuste ja iseloomude erinevusest tulenevate raskuste ületamine olla juba parajalt kõva pähkel. Liiati võivad siis pingeid tekitada veelgi delikaatsemad teemad.

•   Kui palju aega pühendada sugulastele?

•   Millele kulutada raha?

•   Kas muretseda lapsi?

 Mida teha, kui sul on abikaasaga neis asjus vastakad arvamused?

•  Mida oleks hea teada

•  Mida sa saad teha

 Üksmeel ei tähenda ühte meelt. Ka kõige ühtehoidvamad abikaasad pole alati samal arvamusel isegi kaalukates küsimustes.

 „Mina kasvasin üles väga kokkuhoidvas peres. Veetsime nädalavahetused koos vanavanemate, onude, tädide ja nende lastega. Mu abikaasa peres polnud aga kombeks eriti midagi koos teha. Seepärast on meil eri seisukoht selles, kui palju aega peaksime veetma koos perega või suhtlema sugulastega, kes elavad kaugemal.” (Tamara)

 „Mina ja mu naine oleme harjunud rahaga erinevalt ümber käima. Esimestel abielukuudel tekkis meil sel teemal mitu korda vaidlusi. Me ei lahendanud seda probleemi ei esimese ega ka teise korraga.” (Tyler)

 Mõnda probleemi ei saa lahendada lihtsalt kompromissi abil. Näiteks, mida teha siis, kui su abikaasa sugulane jääb haigeks ja vajab abi? Või kui üks abikaasadest soovib lapsi, teine aga mitte? a

 „Meil naisega on olnud paar pikemat vestlust lastesaamise teemal. Ta mõtleb sellele üha rohkem ja rohkem, ja meie seisukohad on järjest erinevamad. Selles asjas ei ole võimalik kompromissile jõuda.” (Alex)

 Eriarvamused ei pruugi lõhkuda su abielu. Mõningate nõustajate arvates tuleks abikaasadel, kes ei jõua mõnes tähtsas küsimuses kokkuleppele, iseendale truuks jääda. Isegi kui see tähendab lõppu abielule. Selline näiline lahendus aga paneb liiga suure rõhu inimese tunnetele ning jätab arvestamata Jumala ees antud abielutõotust jääda kokku nii heas kui halvas.

 Hoia abielutõotusest otsustavalt kinni. Sellest seisukohast lähtudes on teil lihtsam probleemi üheskoos lahendada.

 Piibli põhimõte: „Mis Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.” (Matteuse 19:6.)

 Arvuta kokku kulud. Võtame näiteks olukorra, kus üks abikaasadest tahab lapsi, aga teine mitte. On palju asjaolusid, mida sel puhul arvesse võtta.

•   Teie omavahelise suhte tugevus.

   Kas teie abielu peaks vastu pingele, mis lapsekasvatamisega kaasneks?

•   Vanemlikud kohustused.

   Lapsevanemaks olemine tähendab enamat, kui hoolitseda vaid toidu, riietuse ja elupaiga eest.

•   Rahaline olukord.

   Kas suudate leida tasakaalu töö, pereelu ja teiste kohustuste vahel?

 Piibli põhimõte: „Kes teie seast, kes tahaks ehitada torni, ei istuks esmalt maha ega arvutaks kokku kulusid ... ?” (Luuka 14:28.)

 Arvesta kõigi asjaoludega. Võib-olla suudate jõuda kokkuleppele mingites probleemiga seotud detailides. Näiteks, kui probleemiks on laste saamine, siis võiks abikaasa, kes ei soovi lapsi saada, mõelda järgmistele küsimustele.

•   Kui ma ütlen, et ma ei taha lapsi, siis kas see tähendab, et ma ei taha neid kunagi või lihtsalt praegu?

•   Kas ma olen lastesaamise vastu, sest kardan, et ma poleks hea lapsevanem?

•   Kas ma kardan, et abikaasal ei jääks enam minu jaoks aega?

 Abikaasa, kes soovib lapsi saada, võiks aga mõelda järgmiste küsimuste peale.

•   Kas me oleme valmis vastutuseks, mis laste kasvatamisega kaasneb?

•   Kas meil on rahaliselt võimalik last üles kasvatada?

 Piibli põhimõte: „Ülalt lähtuv tarkus on ... mõistlik.” (Jaakobuse 3:17.)

 Püüa näha abikaasa vaatenurga positiivseid külgi. Kaks inimest võivad vaadata sama asja, aga näha seda eri nurga alt. Näiteks võivad abikaasad näha küsimust, millele kulutada raha, erinevast vaatenurgast. Kui hakata arutama mõnd küsimust, kus seisukohad võivad põrkuda, tasub alustada sellest, mille suhtes ollakse ühel meelel.

•   Mida ühist on teie seisukohtades?

•   Millised on teie kummagi seisukoha positiivsed küljed?

•   Kas üks abikaasadest või mõlemad võiksid abieluõnne nimel järeleandmisi teha?

 Piibli põhimõte: „Igaüks taotlegu teise, mitte enda kasu.” (1. Korintlastele 10:24.)