Mida teevad su lapsed vabal ajal meelsamini, kas nad vaatavad videoid või loevad? Kas nad haaravad pigem kätte nutitelefoni või raamatu?

 Juba aastakümneid on lugemisele pakkunud konkurentsi telerivaatamine ja internet. Jane Healy kirjutas aastal 1990 oma raamatus „Endangered Minds”: „Lugemine kui selline võib üldse vajuda unustuse hõlma.”

 Tollal võis selline väide tunduda veidi liialdatud. Aga nüüd, umbes 30 aastat hiljem, on pedagoogid maades, kus kasutatakse palju tehnikavidinaid, pannud tähele, et laste ja noorte lugemisoskus on tõesti palju kehvemaks läinud.

•  Miks on lugemine lastele tähtis

•  Kuidas panna lapsed lugema

•  Mõtteid lapsevanematelt

•   Lugemine paneb loovuse tööle. Kui sa loed raamatut, siis sa kujutad ette, millised tegelased välja näevad, millise häälega nad midagi ütlevad ja milline on olustik. Autor võib anda küll vihjeid, kuid lõplikult sünnib lugu lugeja peas.

   „Kui me vaatame mõnda filmi või videot, siis vaatame kellegi teise kujutluspilti,” ütleb ema nimega Laura. „Kuigi selliseid videoid võib olla vahva vaadata, siis lugemine on väga eriline selles mõttes, et see paneb kellegi teise sõnad elama meie peas.”

•   Lugemine aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Kui lapsed loevad, siis nad õpivad probleeme analüüsima ja lahendama. Selleks, et lugeda, on neil vaja hästi keskenduda. Seega kasvatab lugemine lastes kannatlikkust, enesevalitsust ja empaatiavõimet.

   Kas tõesti empaatiavõimet? Jah. Mõned teadlased usuvad, et kui lapsed loevad rahulikult ja süvenenult, siis aitab see neil ette kujutada, mida raamatutegelased tunnevad. See omakorda võib aidata lastel olla päriselus empaatilised nende vastu, kellega nad kokku puutuvad.

•   Lugemine arendab analüüsioskust. Et jälgida autori mõttearengut, võib lugeja tempot aeglustada ja vajaduse korral mõned kohad veel üle lugeda. Nii jääb loetu paremini meelde ja sellest on rohkem kasu. (1. Timoteosele 4:15.)

   Isa nimega Joseph ütleb: „Lugemise puhul lood sa seoseid sellega, mida sa juba tead, ning mõtled, mida on tahetud mingi looga öelda ja mida sellest võib õppida. Filmid ja videod ei pane sind nii palju analüüsima.”

 Kokkuvõtteks. Ehkki filmides ja videotes pole otseselt midagi halba, jäävad lapsed paljust ilma, kui nad ei loe.

•   Alusta varakult. Chloe, kes on kahe poisi ema, ütleb: „Me hakkasime oma lastele ette lugema juba siis, kui nad olid mu kõhus. Ja me jätkasime sellega pärast nende sündi. Meil on nii hea meel, et me pooleli ei jätnud, sest neile hakkas lugemine meeldima.”

   Piibli põhimõte: „Sa tunned väiksest peale pühi tekste.” (2. Timoteosele 3:15.)

•   Loo lugemissõbralik keskkond. Kui sa soovid luua kodus lugemissõbralikku keskkonda, siis hoolitse selle eest, et seal oleks alati raamatuid. Nelja lapse ema Tamara soovitab: „Hangi raamatuid, mis võiks su lapsele meeldida, ja pane need tema voodi kõrvale.”

   Piibli põhimõte: „Õpeta lapsele teed, mida ta peaks käima, ja ta ei lahku sellelt ka vanas eas.” (Õpetussõnad 22:6.)

•   Piira ekraaniaega. Isa nimega Daniel soovitab teha ekraanivabu õhtuid. Ta ütleb: „Meil on kombeks teha nädalas vähemalt üks ekraanivaba õhtu, kus me ei vaata telekat. Sel ajal me hoopis loeme, ükskõik kas koos või eraldi.”

   Piibli põhimõte: „[Tehke] alati kindlaks, mis on esmatähtis.” (Filiplastele 1:10.)

•   Näita eeskuju. Kahe tütre ema Karina soovitab: „Kui sa loed lastele ette, siis tee seda kaasahaaravalt ja vaimustunult. Kui sinule meeldib lugeda, siis tõenäoliselt hakkab lugemine meeldima ka su lastele.”

   Piibli põhimõte: „Keskendu ettelugemisele.” (1. Timoteosele 4:13.)

 Kõigist lastest ei tule suuri lugejaid. Aga sellegipoolest võib sinu eeskuju ja julgustus panna neid vähehaaval lugema. David, kel on kaks tütart, tegi midagi veel enamat. Ta ütleb: „Ma lugesin neidsamu asju, mis mu tütred. See aitas mul olla kursis nende huvidega ja andis meile palju jutuainet. Meil oli oma väike raamatuklubi. See oli väga äge!”