Viimastel aastatel on mitmetes riikides noorte enesetappude arv hüppeliselt kasvanud. Kas sa peaksid oma lapse pärast mures olema?

•  Miks peaksid vanemad sellele teemale tähelepanu pöörama?

•  Enesetapuriski hindamine

•  Kui su lapsel on enesetapumõtteid

 Aastate 2009–2019 jooksul kasvas USA-s depressiooni sümptomitega keskkooli õpilaste arv 40%, samal ajal kasvas ka suitsiidide arv. a

 „Tänapäeva noored seisavad silmitsi enneolematute väljakutsetega . . . Need mõjuvad noorte vaimsele tervisele laastavalt.” (Vivek Murthy, USA juhtiv tervishoiuametnik)

 Piibli põhimõte: „Rusukspekstud vaim võtab viimsegi jõu.” (Õpetussõnad 17:22.)

 Mõtle järgmistele teguritele.

•   Traumaatilised sündmused. Kas su lapse elus on toimunud midagi traagilist, nagu näiteks hülgamine, lahkuminek, mingit sorti ebaõnnestumine, lähedase kaotus? Kas see võib mõjuda talle raskemalt, kui sa arvad?

•   Muutused käitumises. Kas su laps on endasse tõmbunud, eemaldunud perest ja sõpradest või kaotanud huvi tegevuste vastu, mis varem rõõmu pakkusid? Kas ta annab ära väärtuslikke esemeid?

•   Murettekitavad mõtteavaldused. Kas su laps on rääkinud suremisest või öelnud näiteks midagi sellist: „Oleks parem, kui mind polekski olemas” või „Ma olen sulle ainult koormaks”.

   Alati ei pruugi selliste sõnade taga olla midagi tõsist. (Iiob 6:3.) Vahel aga võib neis peituda abipalve. Ära siis kunagi suhtu kergekäeliselt sellesse, kui su laps mainib surmamõtteid.

 Kui noor vastab, et ta ongi enesetapule mõelnud, võiksid taktitundeliselt proovida teada saada, kui kriitiline olukord on. Selleks võid küsida: „Kas sa oled juba mõelnud, kuidas ja millal sa seda teeksid?”

 „Vahel võime hoiduda küsimusi küsimast, kuna me kardame kuulda seda, mida lapsel on öelda. Aga kui ta ütleb seda, mida ta mõtleb, siis on parem, et me seda teame.” (Sandra)

 Piibli põhimõte: „Inimese südame mõtted on nagu sügaval asuv vesi, kuid vahetegemisoskusega inimene teab, kuidas neid ammutada.” (Õpetussõnad 20:5.)

•   Aita oma lapsel end avada. Kiida teda aususe eest. Seejärel võiksid öelda midagi sellist: „Ma tahan väga teada, mida sa mõtled ja tunned ja mis sinu elus toimub. Palun räägi mulle” või „Kas sa oskaksid täpsemalt selgitada, mida sa tunned?”

   Kuula oma last kannatlikult. Ära anna järele kiusatusele lapse tundeid pisendada või kiireid lahendusi pakkuda.

   Piibli põhimõte: „Igaüks olgu alati valmis kuulama, ta ärgu rääkigu mõtlematult, ta ärgu vihastugu kergesti.” (Jaakobuse 1:19.)

•   Koostage toimetulekuplaan. Arutage lapsega järgnevaid küsimusi ja palu tal vastused kirja panna.

   Ohumärgid. Millised olukorrad või mõtted tavaliselt enesetapumõtetele eelnevad?

   Abistavad tegevused. Millised tegevused aitavad stressi maandada ja mõtteid mujale viia?

   Tugivõrgustik. Kes on need inimesed, kelle poole saab pöörduda, kui on abi vaja? Nendeks võivad olla vanemad, teised usaldusväärsed täiskasvanud või vaimse tervise asjatundjad.

   Piibli põhimõte: „Tööka inimese plaanid toovad talle edu.” (Õpetussõnad 21:5.)

•   Ära kaota valvsust. Hoia kätt pulsil, isegi kui noorel paistab juba paremini minevat.

   „Kui mu poeg ütles, et tal enam enesetapumõtteid ei ole, siis mõtlesin, et nüüd on kõik korras. See oli suur viga. Olud muutuvad ja enesetapumõtted võivad kiiresti tagasi tulla.” (Daniel)

   Selgita noorele tähtsat elutõde, et tunded on ajutised. „Tunded . . . on nagu ilm. Vihm on reaalne ja oleksime rumalad, kui seisaksime paduvihmas ning käituksime, nagu tegelikult ei sajaks üldse. Kuid oleksime sama rumalad, kui arvaksime, et päike ei tule enam kunagi pilvede tagant välja.” („Lapse ajukeskne kasvatus”, Daniel J. Siegel, Tina Payne Bryson.)

•   Julgusta ja rahusta. Ütle noorele, et ta on sulle kallis ja sa oled tema jaoks olemas. Kinnita, et sa teed kõik, mis on sinu võimuses, et teda aidata.

   Piibli põhimõte: „Tõeline sõber armastab igal ajal, ta on vend, kellele hädas võib loota.” (Õpetussõnad 17:17.)