Piibel innustab andma heast südamest ja õigel motiivil. Niisugune andmine ei paku rõõmu mitte ainult saajale, vaid ka andjale. (Õpetussõnad 11:25; Luuka 6:38.) Jeesus ütles: „Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (Apostlite teod 20:35.)

•  Milline andmine on Jumalale meelepärane?

•  Milline andmine ei ole Jumalale meelepärane?

•  Piiblisalmid andmise kohta

 Andmine pakub siirast rõõmu siis, kui seda teha vabast tahtest. Piibel ütleb: „Igaüks andku, nagu ta on oma südames otsustanud, mitte vastumeelselt ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.” (2. Korintlastele 9:7, allmärkus.)

 Siirast südamest andmine kuulub õige religiooni juurde. (Jaakobuse 1:27, allmärkus.) Inimene, kes aitab heldelt abivajajaid, tegutseb käsikäes Jumalaga. Niisugustesse lahketesse tegudesse suhtub Jumal kui talle antud laenu. (Õpetussõnad 19:17.) Piibel õpetab, et Jumal ise tasub sellisele andjale. (Luuka 14:12–14.)

 Kui antakse tagamõttega. Näiteks selleks et ...

•   teistele muljet avaldada (Matteuse 6:2);

•   midagi vastutasuks saada (Luuka 14:12–14);

•   püüda Jumala heakskiitu välja osta (Laul 49:6, 7).

 Kui andmisega toetatakse tegevusi või hoiakuid, mille Jumal hukka mõistab. Näiteks oleks vale anda kellelegi raha hasartmängude mängimiseks või narkootikumide või alkoholi kuritarvitamiseks. (1. Korintlastele 6:9, 10; 2. Korintlastele 7:1.) Samamoodi poleks õige toetada materiaalselt kedagi, kes on suuteline end ise ülal pidama, ent keeldub seda tegemast. (2. Tessalooniklastele 3:10.)

 Kui teistele andes jäetakse oma pere hooletusse. Piibel õpetab, et perekonnapead peavad hoolitsema oma pere vajaduste eest. (1. Timoteosele 5:8.) Perekonnapeal poleks õige teisi aidata sel määral, et tema enda pere jääb hooletusse. Näiteks mõistis Jeesus hukka need, kes väitsid, et kogu nende vara on „Jumalale pühendatud ohvriand”, ning keeldusid seetõttu oma eakate vanemate eest hoolitsemast. (Markuse 7:9–13.)