Miks lubas Jumal holokaustil toimuda? Miks ta seda ei takistanud?
Paljud, kes selliseid küsimusi esitavad, on läbi elanud karmi kaotuse ja ei otsi mitte üksnes vastuseid, vaid ka lohutust. Teised näevad holokaustis inimkurjuse tippu ning seetõttu on neil raske uskuda Jumalasse.
Levinud väärarvamused Jumala ja holokausti kohta
Müüt. On vale küsida, miks Jumal lubas holokaustil toimuda.
Fakt. Ka tugeva usuga inimesed on küsinud, miks Jumal lubab kurjust. Näiteks küsis prohvet Habakuk Jumalalt: „Miks lased mul näha valu ja vaatad õnnetust pealt? Miks on mu ees hävitus ja vägivald, miks vallanduvad tülid ja puhkevad riiud?” (Habakuk 1:3, UM). Jumal ei teinud Habakukile etteheiteid, vaid lasi tema küsimused Piiblisse kirja panna, et kõik inimesed saaksid neid lugeda.
Müüt. Jumal ei hooli inimeste kannatustest.
Fakt. Jumal vihkab kurjust ja sellega kaasnevaid kannatusi (Õpetussõnad 6:16—19). Kui Jehoova nägi Noa päevadel maa peal lokkavat kurjust, siis ta „süda valutas” (1. Moosese 6:5, 6). Pole kahtlustki, et ka holokaust tegi Jumalale tohutut valu (Malakia 3:6).
Müüt. Holokaust oli Jumala karistus juutidele.
Fakt. Esimesel sajandil lubas Jumal roomlastel Jeruusalemma hävitada (Matteuse 23:37—24:2). Kuid sellest ajast alates ei ole ühtegi rahvusrühma, kes oleks Jumala erilises soosingus või keda ta karistaks. Jumala silmis pole „mingit vahet juudil ja kreeklasel” (Roomlastele 10:12).
Müüt. Kui armastav ja kõikvõimas Jumal oleks olemas, oleks ta holokausti ära hoidnud.
Fakt. Jumal ei põhjusta mitte kunagi kannatusi, kuid mõnikord lubab ta neid ajutiselt (Jaakobuse 1:13; 5:11).
Miks lubas Jumal holokaustil toimuda?
Jumal lubas holokaustil toimuda samal põhjusel, miks ta lubab kõiki kannatusi: selleks, et anda vastus vaidlusküsimustele, mis tõstatati kaua aega tagasi. Piibel annab selgelt mõista, et praegust maailma ei valitse mitte Jumal, vaid Kurat (Luuka 4:1, 2, 6; Johannese 12:31). Järgnevalt toome ära kaks olulist Piibli mõtet, mis aitavad selgitada, miks Jumal lubas holokaustil toimuda.
Jumal lõi inimesed vaba tahtega. Jumal ütles esimestele inimestele Aadamale ja Eevale, mida ta neilt ootas, kuid ta ei sundinud neid endale kuuletuma. Nad soovisid ise otsustada, mis on hea ja mis halb, ning nende halb valik — ja inimeste samalaadsed valikud läbi ajaloo — on toonud inimkonnale kohutavaid tagajärgi (1. Moosese 2:17; 3:6; Roomlastele 5:12). „Suur osa maailma kannatustest tuleneb otseselt meile antud vaba tahte väärkasutamisest,” öeldakse raamatus „Statement of Principles of Conservative Judaism”. Selle asemel et meilt vaba tahe ära võtta, on Jumal andnud inimestele aega probleemidega iseseisvalt hakkama saada.
Jumal suudab heastada ja ka heastab kahju, mille holokaust on põhjustanud. Jumal tõotab ellu äratada miljonid surnud, kaasa arvatud holokausti ohvrid. Ta kõrvaldab valu, mida holokaustis ellujäänud tunnevad oma piinavate mälestuste tõttu (Jesaja 65:17; Apostlite teod 24:15). Jumala armastus inimeste vastu on kindlaks tagatiseks, et ta täidab oma lubadused (Johannese 3:16).
Paljud holokausti ohvrid ja ka need, kes holokausti üle elasid, suutsid säilitada oma usu ja leida elule eesmärgi, kui nad mõistsid, miks Jumal lubab kurjust ja kuidas ta kavatseb selle tagajärjed likvideerida.