Jumal ei põhjusta loodusõnnetusi, mis tänapäeval toimuvad. Samas tunneb ta väga kaasa inimestele, kes nende tõttu kannatavad. Kõik, mis põhjustab praegu inimestele häda ja valu, sealhulgas loodusõnnetused, lubab Jumal oma kuningriigi kaudu kõrvaldada. Kuid juba nüüd pakub Jumal lohutust neile, kes on pidanud loodusõnnetuste tõttu kannatama. (2. Korintlastele 1:3.)

•  Miks me võime olla kindlad, et loodusõnnetused pole Jumala karistus?

•  Kas loodusõnnetused on märk, et käes on viimsed päevad?

•  Kuidas Jumal loodusõnnetuse ohvreid aitab?

•  Kas Piibel aitab loodusõnnetuseks valmis olla?

•  Piiblisalmid, mis lohutavad loodusõnnetuse ohvreid

 Piibel näitab, et see kuidas Jumal on kasutanud loodusjõude, on erinev sellest, mis juhtub loodusõnnetuse korral.

•   Loodusõnnetustes saavad inimesed surma ja vigastada valimatult. See-eest kui Jumal kasutas karistuseks loodusjõude, nagu Piiblist võime lugeda, ei tabanud need valimatult kõiki. Näiteks kui Jumal hävitas muistsed linnad Soodoma ja Gomorra, siis päästis ta jumalakartliku mehe Loti ja tema kaks tütart. (1. Moosese 19:29, 30.) Jumal nägi inimeste südamesse ning hävitas ainult kurjad. (1. Moosese 18:23–32; 1. Saamueli 16:7.)

•   Loodusõnnetused võivad tabada ette hoiatamata. Seevastu Jumal, enne kui ta otsustas loodusjõude kasutades kurjad inimesed hävitada, hoiatas neid mitmeid kordi. Neil, kes hoiatust kuulda võtsid, oli võimalus pääseda. (1. Moosese 7:1–5; Matteuse 24:38, 39.)

•   Mõnede loodusõnnetuste põhjuseks on inimtegevus või on inimesed nende tagajärgi süvendanud. Miks võib nii öelda? Sest kahjustatakse looduskeskkonda ning ehitatakse piirkondadesse, kus esineb tihti maavärinaid, üleujutusi või teisi äärmuslikke ilmaolusid. (Ilmutus 11:18.) Inimeste halbades otsustes ei saa süüdistada Jumalat. (Õpetussõnad 19:3.)

 Jah, Piibli prohvetiennustused näitavad, et „selle ajastu viimsetel päevadel” ehk lõpuajal „tulevad karmid ajad”. (Matteuse 24:3; 2. Timoteosele 3:1.) Näiteks ütles Jeesus meie aja kohta: „Näljahädasid ja maavärinaid tuleb ühes paigas teise järel.” (Matteuse 24:7.) Kuid peagi pühib Jumal maa pealt ära kõik, mis põhjustab inimestele valu ja kannatusi, kaasa arvatud loodusõnnetused. (Ilmutus 21:3, 4.)

•   Jumal lohutab kannatanuid Piibli kaudu. Piibel näitab selgelt, et Jumal hoolib meist ning talle lähevad meie kannatused vägagi korda. (Jesaja 63:9; 1. Peetruse 5:6, 7.) Samuti räägib see ajast, mil pole enam ühtegi loodusõnnetust. (Vaata „ Piiblisalmid, mis lohutavad loodusõnnetuse ohvreid”.)

•   Jumal aitab kannatanuid oma teenijate kaudu. Jumal kasutab oma maapealseid teenijaid, kes järgivad Jeesuse eeskuju. Nagu ennustatud, pidi Jeesus lohutama „neid, kel murtud süda,” ning „kõiki leinajaid”. (Jesaja 61:1, 2.) Jumalateenijad püüavad teha sedasama. (Johannese 13:15.)

   Samuti pakub Jumal oma teenijate kaudu praktilist abi neile, kes on loodusõnnetuses kannatada saanud. (Apostlite teod 11:28–30; Galaatlastele 6:10.)

 Jah. Mõistagi pole Piibel kirjutatud eesmärgiga valmistada kedagi ette loodusõnnetuseks, kuid seal leidub häid nõuandeid. Näiteks:

•   Tee ettevalmistusi võimalikuks loodusõnnetuseks. Piibel ütleb: „Arukas näeb ohtu ja poeb peitu.” (Õpetussõnad 22:3.) On tark mõelda juba ette plaan, kuidas käituda hädaolukorras. Näiteks võid panna kokku koti, kus on kõik hädavajalik, ning leppida pereringis kokku, kus hädaolukorras kohtuda.

•   Väärtusta elu rohkem kui vara. Piibel tuletab meelde: „Me pole ju midagi toonud maailma ega saa siit ka midagi ära viia.” (1. Timoteosele 6:7, 8.) Ole valmis oma kodu ja vara maha jätma ning põgenema. Meie elu on palju väärtuslikum kui ükski materiaalne asi. (Matteuse 6:25.)