Kes või mis on „alfa ja oomega”?
Piibli vastus
Väljend „alfa ja oomega” viitab kõikvõimsale Jumalale Jehoovale. See väljend esineb Piiblis kolm korda. (Ilmutus 1:8; 21:6; 22:13.) a
Miks Jumal nimetab end „alfaks ja oomegaks”?
Alfa on kreeka tähestiku esimene täht ja oomega viimane. Osa Piiblist, mida tuntakse uue testamendina, on kirjutatud kreeka keeles. Sinna hulka kuulub ka Ilmutusraamat, kus seda väljendit kasutatakse. Kreeka tähtede alfa ja oomega asukoht tähestikus illustreerib seda, et Jehoova üksi on algus ja lõpp. (Ilmutus 21:6.) Enne teda pole olnud ühtki kõikvõimast Jumalat ega tule ka pärast. Ta on ainus, kes on olnud „igavesest ajast igavesti”. (Laul 90:2.)
Kes on „esimene ja viimane”?
Piibel kasutab seda väljendit erinevas tähenduses Jumal Jehoova ja tema poja Jeesuse kohta. Mõtle kahele näitele.
Piiblitekstis Jesaja 44:6 Jehoova ütleb: „Mina olen esimene ja mina olen viimane, pole muud Jumalat peale minu.” Jehoova rõhutab, et tema on igavene Jumal ja pole ühtki muud Jumalat peale tema. (5. Moosese 4:35, 39.) Seega Jehoova puhul tähendab väljend „esimene ja viimane” sama, mis väljend „alfa ja oomega”.
Lisaks esineb väljend „esimene [prótos, mitte alfa] ja viimane [éskhatos, mitte oomega]” piiblitekstides Ilmutus 1:17, 18 ja 2:8. Kontekst näitab, et nendes salmides viidatakse kellelegi, kes suri ja sai hiljem jälle elavaks. Seega ei saa need salmid käia Jumala kohta, sest ta pole kunagi surnud. (Habakuk 1:12.) Jeesus aga suri ja äratati üles. (Apostlite teod 3:13–15.) Ta oli esimene inimene, kes äratati surematu vaimolendina üles taevasse, kus ta nüüd elab igavesti. (Ilmutus 1:18; Koloslastele 1:18.) Kõik ülejäänud inimesed äratab üles Jeesus. (Johannese 6:40, 44.) Seega on tema viimane, kelle Jumal isiklikult üles äratas. (Apostlite teod 10:40.) Sellises valguses võib Jeesust õigustatult nimetada „esimeseks ja viimaseks”.
Kas piiblitekst Ilmutus 22:13 tõestab, et Jeesus on „alfa ja oomega”?
Ei. Selle salmi puhul pole kindlalt teada, kes räägib, kuna selles peatükis on erinevaid kõnelejaid. Seda osa Ilmutusraamatust selgitab professor William Barclay: „Sündmused pole kirjutatud kindlas järjekorras ... . Väga raske on kindlalt väita, kes tegelikult kõnelevad.” („The Revelation of John”, 2. osa uuendatud trükk, lk 223.) Järelikult, kui mujal Ilmutusraamatus käib väljend „alfa ja oomega” Jumal Jehoova kohta, on see nii ka tekstis Ilmutus 22:13.
a 1739. aasta eestikeelses piiblitõlkes esineb see väljend ka tekstis Ilmutus 1:11. Suuremast osast uuematest piiblitõlgetest on see aga välja jäetud, sest seda väljendit ei esine vanimates kreeka käsikirjades ning on ilmselt lisatud hilisematesse koopiatesse.