Jehoova tunnistajad ei lähe sõjaväkke järgmistel põhjustel.

1.   Kuulekus Jumalale. Piibel ütleb, et Jumala teenijad „taovad oma mõõgad sahkadeks ... ja nad ei õpi enam sõdima!” (Jesaja 2:4).

2.   Kuulekus Jeesusele. Jeesus ütles apostel Peetrusele: „Pane mõõk oma kohale tagasi, sest kõik, kes mõõga haaravad, mõõga läbi ka hukkuvad” (Matteuse 26:52). Sellega näitas Jeesus, et tema järelkäijad ei kasuta relvi.

    Jeesus ütles, et tema jüngrid „ei kuulu maailma” ning sellele juhisele kuuletumiseks tuleb poliitilistes küsimustes täielikult neutraalseks jääda (Johannese 17:16). Jehoova tunnistajad ei takista sõjalist tegevust ega neid, kes soovivad sõjaväeteenistuses osaleda.

3.   Armastus inimeste vastu. Jeesus andis oma järelkäijatele käsu: „Armastage üksteist” (Johannese 13:34, 35). Neist pidi saama ülemaailme vennaskond. Jehoova tunnistajad ei sõdi ealeski oma usukaaslaste vastu (1. Johannese 3:10–12).

4.   Algkristlaste eeskuju. „Encyclopedia of Religion and War” märgib: „Jeesuse esimesed järelkäijad ei läinud sõtta ega sõjaväeteenistusse.” Nad mõistsid, et need tegevused „ei sobi kokku Jeesuse armastuse-eetikaga ning käsuga armastada oma vaenlasi”. Saksa teoloog Peter Meinhold ütles Jeesuse esimeste järelkäijate kohta sarnase mõtte: „Peeti mõeldamatuks olla samal ajal kristlane ja sõdur.”

 Jehoova tunnistajad on ühiskonna kasulikud liikmed ega kujuta ohtu ühelegi riigile, kus nad elavad. Me austame valitsusvõimu kooskõlas järgmiste Piibli käskudega.

•   „Iga hing allugu kõrgematele võimudele.” (Roomlastele 13:1)

•   „Makske siis tagasi keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Matteuse 22:21)

 Seepärast oleme seadusekuulekad, maksame makse ning toetame valitsuse pingutusi tagada inimeste heaolu.