Long 24 aoa evri dei, man i save luk ol nius long TV, fon, tablet mo kompiuta, mo i gat ol pija mo video wetem ol nius ya we oli mekem man i harem nogud.

 Mo ol pikinini tu oli stap wajem ol nius ya.

 ?Olsem wanem yu save givhan long pikinini, blong i no harem nogud tumas from ol nius ya?

•  ?Ol nius oli mekem wanem long ol pikinini?

•  ?Olsem wanem blong halpem pikinini blong yu taem i wari from nius?

•  ?Olsem wanem sipos pikinini i luk wan rabis samting we i hapen?

•   Plante pikinini oli harem nogud from ol trabol we oli wajem long nius. Sam pikinini oli harem nogud tumas long ol rabis nius, be oli no save talemaot filing blong olgeta. a Oli wari moa taem oli luk papa mo mama blong olgeta i wari.

•   Ol pikinini oli kasem rong tingting taem oli wajem nius. Wan eksampol, samfala oli ting se samting we oli wajem bambae i hapen long famle blong olgeta. Mo taem ol smol pikinini oli wajem sem nius we oli ripitim bakegen mo bakegen long TV, oli save ting se samting ya i stap hapen bakegen mo bakegen.

•   I had blong pikinini i gat stret tingting long ol nius. Olgeta oli no kasem save se ol kampani blong nius, oli wantem se moa man i wajem, blong oli save kasem moa mane. Taswe oli wokem ol nius long fasin we i pulum ol man blong oli wantem save moa.

•   Blokem hem blong i no wajem tumas ol rabis nius. Hemia i no min se pikinini i no mas save ol samting we oli stap hapen long wol. Be yu mekem se hem i no wajem bakegen mo bakegen ol nius we oli save mekem hem i harem nogud.

   “Samtaem mi mo hasban blong mi i tokbaot wan nius, be mitufala i no luksave se hemia i mekem ol pikinini we oli stap lesin oli wari.”—Maria.

   Rul blong Baebol: “Wari i olsem wan hevi samting we man i karem.”—Ol Proveb 12:25, Contemporary English Version.

•   Lesin mo kasemsave filing blong olgeta. Sipos i had blong pikinini i tokbaot rabis samting we hem i luk, maet yu save askem long hem blong i droem pija blong samting ya. Storian wetem hem mo yusum ol tok we i isi blong hem i kasem save, be yu no tokbaot ol smosmol samting we hem i no nid blong save.

   “Afta we mitufala i sidaon mo lesin long gel blong mitufala, hem i haremgud moa. Hem i no haremgud taem mitufala i talem nomo se: ‘Laef i olsem nao, yumi mas lan long hem.’”—Sarai.

   Rul blong Baebol: “Evri man i mas rere oltaem blong lesin, i no mas hariap blong toktok.”—Jemes 1:19.

•   Halpem pikinini blong luksave samting. Eksampol, nius blong man we i stilim pikinini, i save mekem pikinini i ting se samting ya i stap hapen oltaem. Taswe i gud yu eksplenem long pikinini, ol samting we yu mekem blong hem i stap sef. Mo tu, i gud blong tingbaot se, oli jusum ol nius we i nogud moa blong soemaot long TV, hemia ol samting we oli hapen wanwan taem nomo, i no oltaem.

   “Halpem pikinini blong winim ol nogud filing. Plante taem ol filing oli kamaot from samting we yumi tingbaot, taswe sipos yumi halpem pikinini blong fokas long ol gudfala samting, bambae hem i haremgud moa.”—Lourdes.

   Rul blong Baebol: “Hat blong man we i waes, i pulum hem blong talem ol tok we i soemaot se hem i gat hed, mo i mekem se tok blong hem i pulum man blong i mekem samting.”—Ol Proveb 16:23.