“Olgeta Oli No Man Blong Wol”
“Olgeta Oli No Man Blong Wol”
“Ol man blong wol ya oli no laekem olgeta, oli stap agens long olgeta, from we olgeta oli no man blong wol.”—JON 17:14.
?Hemia i Minim Wanem? From we Jisas i no man blong wol, hem i no joen long ol raorao blong ol defren grup blong man, mo ol raorao blong politik. Jisas i talem se: “Sipos mi king olsem ol king blong wol ya, bambae ol man blong mi oli save faet blong blokem olgeta ya we oli wantem putum mi long han blong ol lida ya blong ol laen blong Isrel, be mi mi no king olsem.” (Jon 18:36) Hem i talem tu se ol man blong hem oli no mas gat tingting mo fasin we Baebol i agensem, mo oli no mas talem ol nogud toktok.—Matiu 20:25-27.
Samting We Ol Fas Kristin Oli Mekem: Wan man blong raetem ol buk long saed blong ol tijing blong jos, nem blong hem Jonathan Dymond, i tokbaot ol fas Kristin se “nomata wanem trabol i kasem olgeta, nomata ol man oli tok nogud long olgeta, oli putum olgeta long kalabus, mo oli kilim olgeta i ded, be oli no joen long [faet].” Oli jusum blong oli harem nogud i bitim we oli joen long faet. Mo gudfala fasin blong olgeta i mekem se oli defren long ol man raonabaot long olgeta. Aposol Pita i talem long ol Kristin se: “Olgeta ya oli sapraes tumas, from we yufala i no moa go joen wetem olgeta long ol fasin blong olgeta we oli no tingbaot wan samting, oli jes gohed nomo. Mo taem oli luk we yufala i no moa go joen wetem olgeta, oli tok nogud long yufala.” (1 Pita 4:4) Wan man blong raetem histri, nem blong hem Will Durant, i talem se “tingting blong ol hiten man i trabol from we [ol Kristin] oli ona long God mo oli mekem ol gudfala fasin. Ol hiten man oli laekem tumas ol rabis fasin.”
?Hu Tede i Stap Folem Fasin Blong Jisas? Buk ya New Catholic Encyclopedia i tokbaot fasin blong ol Kristin we oli no joen long faet se: “I no stret nating blong man i no joen long faet from we tingting blong hem i blokem hem.” Wan haf long Reformierte Presse i tokbaot wan ripot we wan ogenaesesen i mekem. Hemia wan ogenaesesen we i toktok from raet blong ol man Afrika. Ripot ya i tokbaot bigfala faet long Ruwanda long 1994, we wan laen blong man i traem kilim i ded ol man blong wan narafala laen. Ripot ya i talem se olgeta jos oli joen long faet ya, “ol Witnes blong Jehova nomo oli no joen long hem.”
Wan tija long sekendri skul i tokbaot taem we ol Nasi oli kilim i ded plante man i se, “i no gat wan grup mo wan ogenaesesen we i tok agensem ol giaman toktok, ol raf fasin, mo ol rabis samting we [ol Nasi] oli mekem.” Afta we tija ya i faenemaot moa save long United States Holocaust Memorial Museum, hem i talem se: “Naoia, mi faenemaot save we mi stap lukaotem.” Hem i faenemaot se ol Witnes blong Jehova oli holemstrong long bilif blong olgeta, nating se ol man oli mekem i nogud tumas long olgeta.
?Olsem wanem long fasin we i klin mo i stret? Magasin ya U.S. Catholic i talem se: “Tede bighaf blong ol yangfala long Katolik Jos, oli no agri long ol tijing blong jos long saed blong man mo woman we tufala i stap wanples [mo] man mo woman we tufala i slip tugeta bifo we tufala i mared.” Magasin ya i talem toktok blong wan dikon we i talem se: “Bighaf blong ol yangfala we mi mi luk, ating bitim 50 pesen, oli stap tugeta finis taem oli kam askem blong oli mared.” Buk ya The New Encyclopædia Britannica i tokbaot ol Witnes blong Jehova se “oli strong blong folem fasin we i klin mo i stret, long laef blong olgeta wanwan.”