?Yu Ting Se Laef i Blong Nating Nomo?

PLANTE man oli gat tingting ya se “?Mi mi laef blong wanem?” Oli tingting plante long kwestin ya, be oli no save ansa blong hem. Wan dokta blong Ostria, we nem blong hem Viktor E. Frankl, i talem se plante man oli harem se “laef blong olgeta i blong nating nomo, i olsem se i emti.”

?From wanem plante man oli tingting olsem? Ating wan risen hemia se laef blong plante milian man long wol i nogud we i nogud. Laef blong olgeta ya i save mekem man i krae stret. Oli pua tumas. Oli sik bigwan. Oli kasem trabol from we narafala i kilim olgeta no i mekem i nogud long olgeta. Man ya Job i talem tru nomo, se laef blong ol man ‘i fulap long trabol.’ (Job 14:1) Evri dei, ol man we oli safa oli stap wari se bambae oli mekem olsem wanem blong stap laef.

Plante milian man long wol oli gat mane. From we oli gat mane, maet yumi ting se olgeta ya oli glad long laef blong olgeta. Be nogat. ?From wanem? From we olgeta tu ‘oli stap kasem trabol mo oli stap harem nogud.’ Maet oli lusum mane blong olgeta mo evri samting we oli gat, no maet wan famle blong olgeta no pikinini blong olgeta i ded. Ol man ya oli putum tingting blong olgeta i stap strong long plante gudgudfala samting. Be taem trabol i kasem olgeta, ol gudgudfala samting ya oli lus wantaem.—Ol Sam 90:10.

I gat wan narafala samting bakegen we i mekem ol man oli ting se laef blong olgeta i blong nating nomo. Samting ya hemia se laef i sotfala tumas. Ol man oli luk se i no stret nating we man i gat waes mo i naf blong mekem plante samting long laef, be laef blong hem i sot. Mo ol man oli no kasem save from wanem man i mas ded. Maet man i no ded from wan sik, from wan aksiden, no from wan disasta, be bambae hem i mas ded yet wan dei. Nao taem hem i ded, hem i lusum evri samting we hem i gat.—Prija 3:19, 20.

?Yu Ting Se Oltaem Nomo Bambae Man i Harem Se Laef i Blong Nating?

King Solomon blong Isrel bifo, i tokbaot ol samting long laef, mo ol toktok blong hem oli tru tumas. Solomon i stap wajem ol man long taem blong hem. Hem i luk we oli stap wok had. Oli gat save mo oli gat gudhan tu. Oli stap planem garen, oli stap hivimap gud ol kakae blong olgeta. Oli stap bildim ol haos, mo oli traehad blong lukaot gud long ol famle blong olgeta. Hemia sem samting we ol man tede oli stap mekem. Ale, ating Solomon tu i gat tingting ya se: ‘?Man i wok had tumas be long en blong hem bambae hem i winim wanem?’ Taswe Solomon i raetem se:  “Laef ya i blong nating nomo. Mi luk se i olsem we mi stap resis olbaot nomo.”—Prija 2:17.

Taem King Solomon i talem se ‘laef i blong nating nomo mo i olsem we man i stap resis olbaot nomo,’ ?hem i minim wanem? ?Yu ting se, oltaem nomo, evri samting we man i mekem long laef blong hem, ‘i blong nating’? Nogat. Hem i no minim olsem. Solomon i stap talem wan trutok nomo we hem i luk long saed blong ol samting we oli stap hapen long laef blong ol man we oli sinman. Be Tok blong God i save mekem tingting blong yumi i strong se wan dei bambae laef long wol ya i no olsem we yumi luk naoia.

I gud yu ridim ol haf we oli kam biaen. Ol stori ya oli save halpem yu blong save from wanem plante man oli ting se laef i blong nating nomo. Mo tu, oli save soemaot samting we bambae i mekem laef blong yu i kam gud. Mo se yu mas mekem wanem blong yu save harem gud long laef.