Blokem Ol Rabis Spirit Blong Oli No Spolem Yu

JAMES i gruap long aelan blong Malaita, hemia long Solomon Aelan. Taem hem i yangfala, ol man oli tijim hem blong i ona long ol spirit man. James i talem se: “Mi neva askem long ol spirit man blong oli spolem ol narafala man. Be mi ting se blong man i hapi long laef blong hem, hem i mas yusum rarafono [ol kastom blong singaot long ol spirit man blong kasem help] blong ol nogud samting oli no spolem hem.”

Olsem plante narafala ples long wol, ol man Solomon oli bilif se ol spirit man oli save halpem wan man no spolem hem. Plante man Melanesia oli laekem tumas ol spirit ya we oli talem se oli ol gudfala spirit. Oli no fraet long olgeta nating.

Bilif ya long ol wok blong ol spirit man, yumi save luk i klia nomo long plante defren samting. Olsem nao, taem James i yangfala, ol woman long vilej blong hem oli hareap blong tekem ol pikinini oli go insaed long haos taem oli harem pijin ya korokoro (narafala nem blong hem koel) i singaot. ?From wanem oli mekem olsem? From we oli bilif se taem pijin ya i singaot, hem i min se wan man bambae i kasem trabol.

Sam man long vilej oli putum sam spesel waet ston antap long doa blong ol haos blong olgeta. James tu i mekem olsem from we hem i bilif se ston ya bambae i blokem ol nogud spirit blong oli no spolem hem. Mo taem James i stap long wok, afta we hem i kakae dina, hem i pikimap evri haf kakae blong hem, i fulumapgud long wan plastik blong i karem i gobak long haos blong sakem. Long tingting blong hem, hem i fraet se wan man blong mekem nakaemas bambae i faenem ol haf kakae ya, nao i yusum olgeta blong spolem hem mo mekem hem i sik.

Maet i no gat ol kastom ya long ples blong yu. Be olsem James, maet yu harem se yu mas folem ol kastom long ples blong yu from yu no wantem se ol rabis spirit oli spolem yu. Maet yu bilif se sipos yu no folem ol kastom ya, bambae yu save kasem trabol.

Sipos yu gat respek long Baebol, bambae yu wantem save ansa we Baebol i givim long ol kwestin ya: (1) ?Olsem wanem ol rabis spirit oli save spolem yu? (2) ?Sipos yu folem sam kastom blong ples blong yu, bambae ol kastom ya oli save pulum yu blong stap aninit long paoa blong ol rabis spirit? (3) ?Olsem wanem yu save blokem ol rabis spirit blong oli no spolem yu, mo blong yu stap glad?

?Olsem Wanem Ol Rabis Spirit Oli Spolem Ol Man?

Baebol i talemaot se ol rabis spirit oli no ol spirit blong dedman. Tok blong God i talem se: “Ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol  man we oli ded finis oli no moa save wan samting.” (Prija 9:5) Ol rabis spirit oli ol enjel we oli rebel agensem Jeova God mo oli joenem Setan blong traem lidim ol man oli go krangke.—Revelesen 12:9.

Baebol i talem klia se yumi mas agensem ol rabis spirit. Aposol Pol i raet long ol Kristin long Efesas i se: “Olgeta ya we yumi stap faet agens long olgeta long laef blong yumi, oli no man. Yumi stap faet agens long ol devel we oli stap olbaot long wol ya [“paoa blong ol rabis spirit we oli stap long ol ples long heven,” NW].” Aposol Pita i tokbaot Devel Setan we i lida blong olgeta rabis spirit, se hem i olsem “wan laeon we i stap singaot bigwan, i stap lukaot man blong i kakae.”—Efesas 6:12; 1 Pita 5:8.

Setan i spolem ol man taem hem i lidim olgeta oli go krangke, i trikim olgeta mo i traem pulum olgeta blong mekem samting we God i no glad long hem. Baebol i talem se Setan i stap “tanem fasin blong hem, blong mekem ol man oli luk hem olsem we hem i wan enjel blong laet.” (2 Korin 11:14) Setan i giaman se hem i wan spirit man we i stap lukaot long ol man, be tingting blong hem i rabis nomo. Hem i blaenem tingting blong ol man blong oli no luksave trutok long saed blong hem mo long saed blong God. (2 Korin 4:4) ?Wanem mak blong hem taem hem i stap lidim ol man oli go krangke olsem?

Setan i wantem tumas blong kasem wosip. Hem i wantem we ol man oli wosip long hem, nomata we oli save se oli stap wosipim hem no nogat. Taem Jisas, Pikinini blong God i stap long wol, Setan i wantem se Jisas i ‘bodaon i mekem wosip’ long hem. Jisas i talem se: “!Setan! !Yu gowe long mi! Baebol i talem se, ‘Yu mas mekem wosip long Hae God we i God blong yu.’” (Matiu 4:9, 10) Jisas i no wantem mekem eni samting we i save givim tingting se hem i wosip long Setan.

Paoa blong Jeova i bigwan moa long paoa blong ol narafala spirit man, mo bambae hem i no letem ol man we oli obei long hem oli kasem wan trabol we bambae i spolem olgeta olwe. (Ol Sam 83:18; Rom 16:20) Be sipos yumi wantem se Jeova i glad long yumi olsem we hem i glad long Jisas, yumi mas blokem eni wok we i save pulum yumi blong stap aninit long paoa blong Setan mo ol rabis enjel blong hem. Blong mekem olsem, yumi mas luksave ol kastom we oli givim ona long ol rabis spirit. ?Olsem wanem yu save mekem samting ya?

Luksave Ol Kastom We God i No Glad Long Olgeta

Jeova God i givim woning long ol man blong hem long Isrel bifo, blong oli no folem sam kastom blong ol neson raonabaot. Hem i talem se: “Bambae . . . yufala i mas lukaot gud blong yufala i no folem fasin blong olgeta blong go luk ol kleva, mo blong makemgud ol smosmol saen we oli luk, mo blong mekem singsing long man, mo blong wokem ol bisnes blong masing mo posen.” Long saed blong olgeta we oli folem ol kastom ya, Baebol i talem se: “Ol fasin ya i nogud we i nogud, Hae God i no laekem nating ol man we oli stap mekem olsem, i agens long olgeta.”—Dutronome 18:10-12.

Taswe, taem yu tingbaot ol kastom long ples blong yu, i gud yu askem ol kwestin olsem: ?Kastom ya i pulum ol man blong bilif long ol smosmol saen? ?Hem i pulum man blong bilif se ol samting we oli hapen long laef oli ol smosmol saen blong talemaot wan samting we bambae i hapen? ?Hem i joen long fasin ya blong mekem masing mo posen? ?Samting we yu mas mekem blong folem kastom ya bambae i pulum yu blong stap aninit long paoa blong wan spirit man we i no Jeova mo man ya we Jeova i jusumaot, Jisas?—Rom 14:11; Filipae 2:9, 10.

I impoten we yu sakemaot enikaen kastom we i pulum ol man blong joen long ol wok olsem. ?From wanem? Tabu spirit i pulum aposol Pol blong raetem se: “Yufala i no save sidaon blong kakae long tebol blong Masta blong yumi [Jeova], mo bakegen long tebol blong ol devel [rabis enjel].” Hem i givim woning long olgeta we oli traem mekem God i glad tugeta wetem ol rabis enjel, se bambae oli “mekem hem [Jeova] i kros.” (1 Korin 10:20-22) Jeova i askem strong long ol man blong oli mekem wosip long hem nomo, mo i stret nomo we oli mekem samting ya.—Eksodas 20:4, 5.

Tingbaot narafala kwestin ya tu: ?Kastom ya i pulum ol man blong oli ting se oli no gat kaon from ol samting we oli mekem? Eksampol, long plante komuniti, oli no agri long fasin ya blong stilim man no woman blong narafala mo fasin ya  we wan boe mo gel i slip tugeta bifo long mared. Baebol tu i no agri long ol fasin ya. (1 Korin 6:9, 10) Be, long sam kastom blong Pasifik, maet ol man oli ting se i oraet blong wan gel i slip wetem wan boe bifo we tufala i mared, sipos gel ya i talem se wan man i mekem masing long hem, nao samting ya i pulum hem blong slip wetem boe ya. Oli kolem kaen kastom ya se “green leafed.” *

Be Baebol i tijim se yumi nomo yumi bos long ol aksen blong yumi. (Rom 14:12; Galesia 6:7) Tingbaot faswan woman, Iv. Hem i harem olsem se Setan i trikim hem blong hem i joen wetem Setan blong no obei long God. Hem i se: “No, be snek ya. Hem nao i giaman long mi, nao mi kakae.” Be Jeova i panisim Iv from samting ya we hem i mekem. (Jenesis 3:13, 16, 19) Long sem fasin, yumi tu yumi gat kaon long Jeova from ol aksen blong yumi.—Hibrus 4:13.

?Yu Mas Mekem Wanem?

Sipos yu wantem mekem God i glad long yu, mo laef folem ol rul blong Baebol, yu mas tekem aksen kwiktaem blong agensem Setan mo ol rabis enjel blong hem. Long faswan handred yia, ol man Efesas we hat blong olgeta i stret, oli soem wan gudfala eksampol long saed ya. Blong no stap aninit long paoa blong ol rabis spirit, olgeta ya oli tekem evri buk blong olgeta we i joen long wok blong ol rabis spirit mo oli “bonem long fes blong ol man.”—Ol Wok 19:19.

Bifo we oli bonem ol buk blong olgeta, oli “talemaot long fes blong olgeta man we bifo oli stap mekem ol samting we i nogud we i nogud olgeta.” (Ol Wok 19:18) Ol tok long saed blong Kraes we Pol i tijim olgeta long hem, i tajem hat blong olgeta, nao i pulum olgeta blong oli bonem ol buk blong olgeta mo tu blong oli jenisim tingting blong olgeta long saed blong ol kastom blong olgeta.

I tru se i no isi oltaem blong lego ol kastom. James, we yumi tokbaot long stat blong haf ya, i fesem traem ya. Hem i stat stadi wetem ol Witnes blong Jeova mo hem i glad long wanem we hem i lanem. Be, hem i gohed blong yusum rarafono. Taem hem i skelem paoa we ol kastom ya oli gat long hem, hem i luk se hem i bilif long ol promes blong Jeova long saed blong fiuja, be hem i harem olsem se hem i mas folem ol kastom ya blong i no kasem trabol naoia.

?Wanem i givhan long James blong jenisim tingting blong hem? Hem i talem se: “Mi prea long Jeova blong i lukaotgud long mi mo i halpem mi blong mi trastem hem. Long semtaem, mi lego ol kastom ya.” ?Hem i kasem trabol from desisen blong hem? James i se: “Nogat. Wanem we i hapen hemia se, mi lanem fasin ya blong trastem Jeova. Mi luk se Jeova i kam bes fren blong mi.” Yes, James i mekem wok blong fultaem paenia blong bitim seven yia, mo i halpem ol narafala blong oli lanem wanem we Baebol i tijim.

I gud yu folem eksampol blong James. Tingbaot ol kastom we plante man oli stap folem long komuniti blong yu, nao yusum “tingting” blong yu blong skelemgud sipos oli laenap wetem “ol samting we God i wantem” no nogat. (Rom 12:1, 2, NW) Biaen, yu mas gat strong tingting blong sakemaot mo stap longwe long ol wok blong rabis spirit. Sipos yu mekem olsem, yu save sua se Jeova bambae i ‘glad blong tekem yu’ mo lukaotgud long yu. (2 Korin 6:16-18) Olsem James, promes ya blong Baebol bambae i kamtru long yu se: “Nem blong Jeova i olsem wan strong haos. Ol stret man oli resis blong go haed long hem, nao hem i lukaot long olgeta.”—Ol Proveb 18:10, NW.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 29]

“Korokoro”

[Credit Line]

Courtesy of Dr. Bakshi Jehangir

[Tok blong pija long pej 29]

Wan gel i stap pikimap ol haf kakae from hem i no wantem we wan man i yusum olgeta blong spolem hem