?From Wanem Ol Witnes Blong Jeova Oli No Yusum Ol Aedol No Ol Pija Long Wosip Blong Olgeta?
Kwestin Blong Olgeta We Oli Ridim Magasin Ya
?From Wanem Ol Witnes Blong Jeova Oli No Yusum Ol Aedol No Ol Pija Long Wosip Blong Olgeta?
Raon long wol, ol Hindu, ol Budis, ol Katolik, mo ol man long Skul blong Otodoks oli luk fasin ya blong yusum ol aedol mo ol pija olsem wan haf blong wosip we i impoten tumas. Long sam ples long Afrika, ol man oli wosip long ol wud mo ston we oli katem from oli ting se wan god no spirit blong wan god i stap long hem.
Defren olgeta, ol Witnes blong Jeova oli no yusum nating wan aedol no pija blong mekem wosip. Sipos yu go long ples we oli stap joen wanples blong wosip, hemia ol Haos Kingdom, bambae yu no save luk wan pija blong ol tabu man no aedol blong Jisas mo Meri. * ?From wanem? Tingbaot samting we Baebol i talem long saed ya.
?Wanem Nao God i Wantem Se Ol Man Isrel Oli Mekem?
Taem ol man Isrel oli kam fri long Ijip, Jeova God i talem klia long olgeta olsem wanem hem i wantem se oli mekem wosip long hem. Nambatu loa blong Ten Komanmen i talem se: “Yu yu no mas katem aedol, no pija blong enikaen samting we i stap long heven, no we i stap daon long wol, no we i stap long wota aninit long graon. Yu yu no mas bodaon long olgeta, mo yu no mas letem man i pulum yu blong mekem wosip long olgeta, from we mi, Jeova, mi God blong yu, mo mi mi wan God we mi askem strong blong ol man oli wosip long mi nomo.”—Eksodas 20:4, 5, NW.
Long taem we God i stap givim ol loa ya long Moses, ol man Isrel oli wokem wan buluk long gol, ating oli folem sem fasin we ol man Ijip oli folem blong mekem wosip long anamol. Oli no yusum wan nem blong wan god blong Ijip blong singaotem aedol ya. Be oli joenem aedol ya wetem wosip long Jeova. (Eksodas 32:5, 6) ?God i mekem wanem? Hem i kam kros long olgeta we oli mekem wosip long aedol ya, mo Moses i spolem buluk ya we oli wokem long gol.—Eksodas 32:9, 10, 19, 20.
Biaen, Jeova God i givim moa save long saed blong nambatu komanmen. Tru long Moses, hem i talem bakegen long ol man Isrel blong oli no wokem ol aedol we “i pija blong man, no blong woman, no blong anamol, no blong pijin, no blong fis, no blong ol samting olsem snek mo lised.” (Dutronome 4:15-18) I klia we ol man Isrel oli no mas yusum nating ol aedol taem oli wosip long God.
Nating se i olsem, ol man Isrel oli gobak bakegen long fasin blong mekem wosip long ol aedol. Blong stretem olgeta, Jeova i sanem ol profet blong oli talemaot panis we bambae i kasem olgeta from fasin ya blong wosip long ol aedol. (Jeremaea 19:3-5; Amos 2:8) Olsem wan neson, Isrel i no tinghevi long ol woning blong God. From samting ya, long 607 B.K.T., Jeova i letem ol man Babilon oli spolem Jerusalem mo tekem neson ya i go kalabus.—2 Kronikel 36:20, 21; Jeremaea 25:11, 12.
?Ol Kristin Long Faswan Handred Yia Oli Bilif Olsem Wanem?
Taem olgeta we oli no man Jiu oli kam Kristin long faswan handred yia, oli no moa yusum aedol long wosip we oli mekem i go long God. Makem tok we Demetrius, man ya blong wokem aedol long silva long Efesas, i talem long saed long wok Ol Wok 19:25, 26.
blong prij we Pol i stap mekem: “Ol fren. Yufala i save finis we yumi stap winim bigfala mane long wok ya blong yumi. Yufala i harem tok blong man ya Pol, mo yufala i luk ol samting ya we hem i stap mekem. Hem i stap talem se ol god ya we ol man nomo oli stap wokem, oli no tru god nating. I no long taon ya Efesas nomo, be klosap evri ples long provins ya Esia, hem i mekem we ol man oli tanem tingting blong olgeta, oli biaen long hem.”—Tok blong Pol hem wan i soemaot se ol tok blong agens we Demetrius i talem, i tru. Taem hem i stap toktok long ol man Gris long Atens, Pol i talem se: “Yumi no save talem se [God] i olsem ol samting ya we ol man oli wokem long gol no silva no ston. !Hem i no wan samting we man i save wokem long gudhan blong hem, no long waes blong hem! !Nogat! Long taem ya bifo we ol man oli no save God, i olsem we hem i satem ae blong hem, i no luk long ol fasin olsem. Be naoia hem i stap talem long yumi evriwan long evri ples se, ‘Yufala evriwan i mas tanem tingting blong yufala from ol sin blong yufala.’” (Ol Wok 17:29, 30) Pol i stap tokbaot sem samting ya yet, taem hem i raet long olgeta we oli stap long Tesalonaeka mo i talem ol gudfala toktok long saed blong olgeta se: “Yufala i lego ol narafala god [“ol aedol blong yufala,” NW] blong kam biaen long God blong mifala.”—1 Tesalonaeka 1:9.
I no Pol nomo be aposol Jon tu i wonem ol Kristin blong oli no yusum ol aedol no pija long wosip blong olgeta. Long en blong faswan handred yia, Jon i talem strong long olgeta se: “Yufala i mas lukaot gud blong no mekem wosip long ol aedol.”—1 Jon 5:21, NW.
Ol Witnes blong Jeova oli obei long loa ya blong God we i klia nomo se oli no mas yusum eni pija no aedol taem oli mekem wosip long hem. Oli bilif long tok we Jeova God hem wan i talem, se: “Mi mi Jeova. Hemia nao nem blong mi. Bambae mi mi no givim haenem blong mi long wan narafala, mo bambae mi mi no letem ol toktok blong presem mi oli go long ol pija we man i katem.”—Aesea 42:8, NW.
[Futnot]
^ par. 4 Long sam Haos Kingdom i gat ol pija we man i pentem long saed blong ol man long Baebol. Be ol pija ya oli blong flasem ples nomo mo oli no yusum olgeta olsem ol aedol blong mekem wosip long olgeta. Ol Witnes blong Jeova oli no prea long ol pija ya mo oli no bodaon long olgeta tu.
[Tok blong makem poen long pej 31]
“Mi mi Jeova. Hemia nao nem blong mi. Bambae mi mi no givim haenem blong mi long wan narafala, mo bambae mi mi no letem ol toktok blong presem mi oli go long ol pija we man i katem.”—Aesea 42:8, NW