?Jisas i Tijim Wanem Long Saed Blong Hel?

Jisas i talem se: “Mo sipos ae blong yu i mekem yu yu foldaon, i gud yu tekemaot. Sipos yu gat wan ae nomo, be bambae yu go insaed long niufala wol ya we God i king long hem, hemia i moa gud, i winim we yu gat tufala ae blong yu, be bambae yu go long hel. Long ples ya, ol maget we oli stap kakae ol dedbodi oli no save ded, mo faea ya tu i no save ded samtaem.”—MAK 9:47, 48.

Long wan narafala taem, Jisas i tokbaot taem blong jajmen. Long taem ya, bambae hem i talem long ol nogud man se: “Yufala i gowe long mi. God i jajem yufala finis. Yufala i go long faea ya we bambae i no save ded samtaem, we oli mekem i rere finis blong Setan wetem ol enjel blong hem.” Mo Jisas i talem se olgeta ya bambae oli “go blong kasem panis ya we i no save finis.”—MATIU 25:41, 46.

FASTAEM, maet i luk olsem we ol tok ya blong Jisas oli leftemap tijing blong helfaea. Be i klia se Jisas i no stap twistim Tok blong God we i talem klia se: “Ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting.”—Prija 9:5.

?Sipos i olsem, ale, Jisas i minim wanem taem hem i tokbaot wan man we oli sakem hem i “go long hel”? ?‘Faea ya we i no save ded samtaem’ i wan trufala faea no i wan pijatok nomo? ?Long wanem fasin, ol nogud man oli “go blong kasem panis ya we i no save finis”? Bambae yumi tokbaot wanwan long ol kwestin ya.

?Jisas i minim wanem taem hem i tokbaot wan man we oli sakem hem i “go long hel”? Grik tok we long Mak 9:47 oli tanem i kam “hel,” hemia geʹen·na. Tok ya i kamaot long Hibrus tok ya Geh Hin·nomʹ, we i minim “Vali blong Hinom.” Vali blong Hinom i stap afsaed long Jerusalem blong bifo. Long taem blong ol King blong Isrel, oli yusum ples ya blong mekem wan fasin blong wosip, hemia blong bonem ol pikinini olsem sakrefaes. God i no laekem nating fasin ya. God i talem se bambae hem i kilim i ded olgeta we oli mekem fasin ya. Bambae oli kolem Vali blong Hinom se Vali no “Krik blong Kilim Man i Ded,” mo bambae oli no berem “ol dedbodi” blong olgeta. (Jeremaea 7:30-34) Taswe, Jeova i bin talemaot se Vali blong Hinom bambae i kam wan ples, we i no blong ol man we oli laef mo oli stap harem nogud long hem, be i wan ples blong sakem ol doti mo ol dedbodi long hem.

Taem Jisas i stap long wol, ol man Jerusalem oli yusum Vali blong Hinom olsem ples blong sakem doti. Oli sakem dedbodi blong ol rabis man long hem mo oli mekem we faea i gohed blong laet oltaem blong bonem ol anamol we oli ded mo olgeta narafala rabis tu.

Taem Jisas i tokbaot ol maget we oli no save ded mo faea we i no save ded, hem i yusum tingting blong Aesea 66:24. Long saed blong “ol dedbodi blong ol man ya we bifo, oli girap, oli agens long [God].” Aesea i talem se: “Ol wom we oli stap kakae ol dedbodi ya, neva  bambae oli save ded, mo faea we i stap bonem olgeta, neva bambae oli save kilim i ded.” Jisas mo ol man we oli lesin long hem oli save se ol tok ya long Aesea i minim fasin we bambae oli mekem long ol dedbodi blong ol man we oli mekem nogud fasin.

Be, Jisas i yusum Vali blong Hinom no Gehena blong minim ded blong olwe we i no moa gat hop blong laef bakegen. Hem i makemaot gud poen ya taem hem i givim woning se God “i save mekem bodi mo sol . . . tufala i lus wantaem long Gehena.” (Matiu 10:28, NW) Gehena i pija blong ded blong olwe be i no wan ples blong man i harem soa blong olwe long hem.

Jisas i tokbaot ‘faea ya we i no save ded samtaem.’ ?Hemia i wan trufala samting no i wan pijatok nomo? Makem se ‘faea ya we i no save ded samtaem’ we Jisas i tokbaot long Matiu  25:41, oli rerem “blong Setan wetem ol enjel blong hem.” ?Yu ting se trufala faea i save bonem ol spirit man? Nogat. Taswe Jisas i yusum tok ya “faea” olsem wan pijatok nomo. Tingbaot “sipsip” mo “nani” we Matiu 25 i tokbaot. Oli ol pijatok nomo blong tokbaot tu kaen man. (Matiu 25:32, 33) Jisas i yusum faea ya we i no save ded samtaem olsem wan pijatok nomo blong tokbaot ol rabis man we bambae oli lus fulwan.

?I minim wanem se ol rabis man bambae “oli go blong kasem panis ya we i no save finis”? Plante translesen blong Baebol oli yusum tok ya “panis” long Matiu 25:46. Tok ya i kamaot long Grik tok ya koʹla·sin we stamba mining blong hem hemia se “blokem ol gru blong tri” no katemaot ol han blong tri we oli no sud stap. Taswe taem ol man we oli olsem sipsip oli kasem laef we i no save finis, ol man we oli olsem nani, we oli no tanem tingting blong olgeta, bambae oli safa from “panis ya we i no save finis,” i minim se God i katemaot olgeta blong olwe, oli no moa laef.

?Wanem Tingting Blong Yu?

Jisas i neva tijim se ol man oli gat wan sol we i no save ded samtaem. Be, plante taem hem i tijim laef bakegen long ded. (Luk 14:13, 14; Jon 5:25-29; 11:25) Sipos Jisas i bilif se sol i no save ded, ?from wanem hem i talem se ol dedman bambae oli laef bakegen?

Jisas i no tijim se God bambae i mekem ol rabis man oli harem nogud blong olwe. Defren olgeta, Jisas i talem se: “God i lavem tumas ol man long wol, nao hem i givim mi, mi stret Pikinini blong hem, mi wan nomo we hem i gat, blong olgeta man we oli bilif long mi bambae oli no save lus, oli gat laef we i no save finis.”  (Jon 3:16) ?From wanem Jisas i soemaot klia se ol man we oli no bilif long hem bambae oli ded? Sipos hem i minim se ol man bambae oli laef blong olwe, ating bambae hem i no save talem se oli stap harem nogud long helfaea.

Tijing ya se hel i wan ples blong harem nogud, i no kamaot long Baebol. Defren olgeta, tijing ya i wan hiten bilif, be oli giaman se hem i wan Kristin bilif. (Lukluk bokis ya “Wan Smol Histri Long Tijing Blong Hel,” long pej 6.) God i no stap bonem ol man blong olwe long hel, nogat. ?Taem yu lanem trutok long saed blong hel, samting ya i pulum yu blong gat wanem tingting long saed blong God?

[Bokis blong pija long pej 6]

WAN SMOL HISTRI LONG TIJING BLONG HEL

HEL I KAMAOT LONG BILIF BLONG OL HITEN MAN: Ol man Ijip bifo oli bilif long helfaea. Buk ya Ȧm-Ṭuat, blong ol yia 1375 B.K.T., * i tokbaot olgeta we “bambae oli sakem olgeta oli godaon long ol hol blong faea; mo . . . bambae oli no save kamaot, mo . . . bambae oli no save ronwe long faea.” Wan waes man blong Gris (we i laef samwe long ol yia 46-120 K.T.), nem blong hem Plutarch, i tokbaot olgeta we oli stap long hel, se: “[Oli] krae bigwan taem oli stap gotru blong bon long faea mo kasem strong panis we i mekem olgeta oli harem nogud tumas.”

SKUL BLONG OL MAN JIU I BILIF LONG HEL: Man blong raetem histri ya Josephus (we i laef long ol yia 37 kasem 100 K.T.) i talem se ol Esin, hemia ol man Jiu we oli mekemap wan kaen grup blong skul, oli bilif se “ol sol oli no save ded, mo oli gohed blong laef olwe.” Hem i gohed i talem se: “Hemia i sem mak long tingting blong ol man Gris . . . Olgeta oli ting se ol nogud sol oli stap long wan ples we i tudak mo i ples blong fraet we oli stap kasem panis we i neva finis.”

OL SKUL WE OLI TALEM SE OLI KRISTIN, OLI BILIF LONG HEL: Long ol yia 100 K.T., [apokrifa *] buk ya Apocalypse of Peter i tokbaot ol rabis man se: “I gat wan bigfala faea i stap blong olgeta.” Hem i talem tu se: “Ezrael, wan enjel we i stap kros, i tekem ol man mo ol woman we haf bodi blong olgeta i bon long faea mo i sakem olgeta i go long wan ples we i tudak we hemia hel blong ol man; mo wan spirit man we i stap kros i panisim olgeta.” Long ol semfala yia ya, wan man blong raetem buk, Theophilus blong Antiok, i raetem wan haf blong tok blong woman profet ya Sibyl blong Gris. Sibyl i tokbaot ol panis blong ol rabis man. Theophilus i raetem se: “Bambae faea i mas kasem yu, mo evri dei bambae yu mas bon long faea.” Hemia sam long ol tok we Theophilus i talem se oli “tru, mo oli givhan, mo oli stret, mo oli stret long olgeta man.”

OLI YUSUM HELFAEA BLONG SOEMAOT RAF FASIN LONG MEDEL EJES *: Mery i kwin blong Inglan (long ol yia 1553 kasem1558). Hem i fasem 300 man blong Protestan long pos mo i bonem olgeta long faea gogo oli ded. From samting ya, ol man oli singaot hem se Bloody Mary (Mary we han blong hem i fulap long blad). Mery i talem se: “From we ol sol blong ol man we oli lego bilif blong jos oli gohed blong laef afta long ded, blong biaen bambae oli bon long hel blong olwe, i no moa gat wan samting we i stret bitim wanem we mi mekem, hemia blong folem kros blong God taem mi bonem olgeta long wol ya nomo.”

WAN NIUFALA TINGTING: Long ol yia we oli jes pas, sam skul oli lukluk bakegen long bilif ya blong olgeta long saed blong hel. Long 1995, wan grup blong man we oli jekemap ol tijing blong Anglikan Jos, i talem se: “Hel i no wan ples blong ol man oli harem nogud blong olwe, be hem i laswan jus we man i mekem mo we bambae hem i no save jenisim bakegen, blong folem wan fasin blong laef we i agensem God fulwan mo i lidim man ya i go blong lus olgeta, olsem we hem i no moa gat laef.”

[Ol futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 7]

?WANEM YA “LUGUN BLONG FAEA”?

Revelesen 20:10 i talem se bambae oli sakem Setan i go long “lugun blong faea” mo bambae hem i “harem nogud long bodi blong [Hem] long dei mo long naet, gogo i no save finis.” (King James Version) Sipos Setan i mas harem nogud blong olwe, God i letem hem i stap laef. Be Baebol i talem se Jisas bambae i “kilim hem” i ded. (Hibrus 2:14, KJ) Lugun ya blong faea i minim “seken ded.” (Revelesen 21:8) Hemia i no ded ya we Baebol i tokbaot faswan taem, hemia se man i ded from sin blong Adam mo se man i save laef bakegen long ded ya tu. (1 Korin 15:21, 22) Baebol i talem se “lugun blong faea” ya bambae i no givimbak olgeta we oli stap long hem. From samting ya “seken ded” ya i mas minim wan narafala kaen ded, wan ded we i no moa gat laef bakegen long hem.

?I minim wanem se ol man we oli stap long “lugun blong faea” oli stap harem nogud tumas blong olwe? Samtaem, tok ya “mekem man i harem nogud” i save minim “blokem” wan man. Taem Jisas i mitim ol dimon, olgeta ya oli singaot se: “?Yu kam blong mekem bodi blong mitufala i harem nogud, [sanemaot mifala i go . . . long hol ya we i godaon we i godaon olgeta] we i no taem blong hem yet?” (Matiu 8:29, KJ; Luk 8:30, 31) Taswe “lugun” ya bambae i mekem olgeta we oli stap long hem oli “harem nogud,” no i blokem olgeta blong olwe, we oli no moa save laef bakegen. Hemia nao “seken ded.”