YUMI nidim lektrik blong mekem haos i hot o i kolkol, mo blong mekem plante narafala samting evri dei. Yumi nidim bensin blong yumi save ron long trak. Be long plante ples long wol, tufala samting ya i sot.

Gari blong Saot Afrika i talem se, “praes blong bensin we i stap go antap oltaem,” i wan bigfala problem. Jenifa blong Filipin i talem se, “oltaem oli katem lektrik,” taswe hem i wari se maet bambae yumi no kasem naf paoa long fiuja. Fenando blong El Salvado, hem i “wari se bambae oli spolem wol.” Hemia from we long plante ples long wol, ol faktri we oli wokem lektrik mo bensin oli stap sakem doti i go long win.

Taswe, maet yu tingbaot se, ‘?Mi save mekem wanem blong sevem paoa mo bensin?’

Yumi evriwan i save lukaot gud olsem wanem yumi yusum paoa mo bensin. Sipos yumi yusum gud, bambae yumi sevem. Taem yumi no yusum tumas lektrik mo bensin, yumi sevem mane. Mo tu, yumi givhan blong lukaot gud long wol ya, from we yumi no mekem se ol faktri oli mas wokem plante moa lektrik mo bensin.

Bambae yumi tokbaot olsem wanem yumi save sevem paoa mo bensin, long haos, long transpot, mo long ol samting we yumi mekem evri dei.

No yusum tumas ol masin blong mekem ples i hot mo i kolkol. Ol man Yurop oli faenemaot se samting we i mekem se oli sevem moa paoa, hemia taem oli no mekem haos i hot tumas long koltaem, be oli mekem i wom nomo. Derik blong Kanada i agri, i se: “Famle blong mi i sevem paoa taem mifala i werem kolsot, i bitim we mifala i yusum masin oltaem blong mekem ples i hot.”

Sem mak long ol hot kantri. Taem Rodolfo blong Filipin i yusum ekondisen, hem i no mekem i kolkol tumas. ?From wanem? Hem i se: “Sevem paoa, sevem mane.”

Satem ol doa mo windo taem yu yusum masin blong mekem rum i hot o i kolkol. * Taem yumi satem gud ol doa mo windo, hot o kolkol i no save goaot, ale yumi sevem paoa. Yu traem tingbaot: Sipos yu lego wan doa i open taem yu onem ekondisen, bambae yu yusum plante moa paoa blong mekem haos i kolkol.

Samfala oli sevem moa paoa taem oli putum ol spesel windo long haos blong olgeta, mo oli blokem ol wol mo ruf wetem spesel samting we i mekem se hot o kolkol i no save goaot.

Yusum ol balb we oli no kakae tumas paoa. Jenifa i talem se: “Mifala i sakemaot ol olfala balb, mo mifala i putum ol balb we oli no kakae tumas paoa.” I tru, maet ol  balb ya oli sas moa blong pem, be from we oli no kakae plante paoa, bambae yu sevem mane.

Yusum pablik transpot. Andru blong Inglan i talem se: “Plante taem mi jam long tren no mi ron long baskel blong go long wok.” Buk ya Energy: What Everyone Needs to Know i talem se, “ol trak oli yusum tri taem moa bensin i bitim ol bas mo ol tren we yu mekem ol sot trip long olgeta.”

Plan gud. Sipos yu plan gud, maet yu no nid blong mekem plante trip, be yu mekem wan trip nomo. Hemia i sevem bensin, mo yu sevem taem mo mane tu.

Jetro blong Filipin, i makemaot hamas mane bambae hem i yusum evri manis blong pem bensin. Hem i se: “Hemia i mekem mi plan gud from ol trip blong mi.”

No yusum tumas hot wota. Ol man Ostrelia oli faenemaot se, “bitim 1 pesen blong olgeta paoa we oli yusum long ful kantri i blong mekem wota i hot, hemia 27 pesen blong paoa we ol haos wanwan oli yusum.”

Yes, i nidim paoa blong mekem wota i hot, taswe sipos yumi no yusum tumas hot wota, bambae yumi sevem paoa. Vikta blong Saot Afrika i talem se: “Taem mifala i swim, mifala i traehad blong no yusum tumas hot wota.” Wan saentis we nem blong hem Stiven Kenwei, i talem se, “taem yumi no yusum tumas hot wota, evriwan oli win,” from we “yumi no westem paoa mo wota, nao kampani blong lektrik mo wota i no nid blong wokem moa, mo tu, yumi . . . sevem mane.”

Ofem ol laet, ol samting we i wok wetem lektrik, TV, mo kompiuta. Sipos yu lego oli stap long stanbae, oli kakae paoa yet. Samfala oli talem se i gud yu pulumaot rop blong lektrik, o yu mekem se ol masin ya oli no stap long stanbae. Fenando i mekem olsem, hem i se: “Mi ofem ol laet, mo mi pulumaot rop afta we mi yusum samting we i wok wetem lektrik.”

Yumi no save bos long praes blong paoa mo bensin, mo ol samting we ol faktri oli mekem blong spolem wol, be yumi save lukaot gud olsem wanem yumi yusum. Plante man long olgeta ples long wol oli stap faenem ol rod blong sevem paoa mo bensin. I tru, yu mas plan gud, mo i hadwok lelebet blong sevem paoa mo bensin, be yu mas tingbaot olsem wanem samting ya bambae i givhan long yu. Valeria blong Meksiko i talem se: “Mi stap sevem mane, mo mi stap lukaot gud long wol ya.”