LONG wan stadi we oli mekem long yia 2015 wetem ol man we oli wok long eit defren kantri, plante long olgeta oli talem se oli faenem i had blong skelemgud wok blong olgeta wetem ol samting we oli mekem long laef. Hemia from we oli gat plante samting blong mekem long wok o long haos, ol samting oli kam sas moa, mo oli mas wok blong plante aoa. Eksampol, long Yunaeted Stet, wan ripot i soemaot se ol man we oli wok fultaem, oli wok 47 aoa long wan wik. !Klosap 1 long ol 5 man i talem se hem i wok 60 aoa o moa long wan wik!

!Long wan narafala stadi we oli mekem long 36 kantri, 25 pesen blong ol man oli talem se long taem blong pleplei tu oli harem se oli mas hareap! Ol pikinini tu oli save harem se oli bisi tumas, sipos oli gat plante samting blong mekem.

Sipos oltaem yumi traem blong mekem tumas samting, be yumi no gat inaf taem, yumi save kam stres. ?Olsem wanem? ?Yumi save skelemgud ol samting long laef blong yumi? ?Bilif blong yumi, ol jus blong yumi, mo ol mak blong yumi oli save givhan long yumi olsem wanem? Fastaem, bambae yumi luk fo risen from wanem samfala oli traem blong mekem tumas samting.

Wan papa we nem blong hem Gary i se: “Mi mi wok seven dei long wan wik, from we oltaem mi wantem givim ol gudfala samting long ol pikinini blong mi. Mi wantem se oli gat ol samting we mi neva gat bifo.” Nating se ol papa mo mama oli gat gudfala tingting blong givhan long ol pikinini blong olgeta, be oli nidim blong luksave ol samting we oli moa impoten long laef. Sam stadi oli soemaot se, ol papa mo mama mo ol pikinini we oli gat fulap mane mo ol sas samting, oli no hapi, oli no glad long laef blong olgeta, mo oli no helti olsem olgeta we oli no gat plante sas samting mo mane.

Sam papa mo mama we oli wantem se ol pikinini blong olgeta oli gat gudfala laef, oli mekem se olgeta mo ol pikinini tu oli mekem plante samting. Buk ya Putting Family First i talem se ol papa mo mama ya oli “olsem ol daerekta blong turis bot we oli mekem program blong plante samting we ol pasenja bambae oli mekem.”

Ol man blong pablisiti oli traem mekem yumi gat tingting ya se, sipos yumi no pem ol samting blong olgeta, yumi no save gat wan gudfala laef. Buk ya The Economist i se: “Namba blong ol gudfala samting we i stap kam antap, i mekem ol man oli harem se oli no gat inaf taem.” Ol man we oli stap pem ol samting, “oli faenem i had blong jusum wanem blong pem, wanem blong wajem mo wanem blong kakae” from we oli no gat inaf taem.

Long yia 1930, wan man we i stadi long ol samting long fiuja i talem se, ol niufala teknoloji blong fiuja, bambae oli mekem se ol man oli no moa wok blong plante aoa. !Tingting blong hem i rong olgeta! Elizabeth Kolbert we i raetem magasin ya New Yorker i se: “Ol man oli wok plante aoa,” from we oli “faenem ol niufala samting we oli nidim,” mo oli spenem plante mane mo taem long ol samting ya.

Samfala oli wok ova taem blong mekem bos blong olgeta i glad. Wan fren long wok i save putum presa long ol narafala tu. Hem i save mekem ol narafala oli ting se sipos oli no wok ova taem, bambae oli mekem hem i harem nogud. Mo tu, samfala oli fraet se bambae oli no kasem inaf mane, so oli rere blong wok longfala aoa, o oli rere blong wok eni taem nomo.

Long sem fasin, ol papa mo mama oli harem se oli mas gat wan bisi laef olsem ol narafala famle, blong mekem ol pikinini blong  olgeta oli glad. Sipos oli mekem olsem, oli save harem nogud from we oli stap “blokem” ol pikinini blong olgeta.

Tim we i laef long Yunaeted Stet i talem se: “Mi laekem wok blong mi, mo mi wok had oltaem. Mi harem se mi mas pruvum mi wan.”

Olsem Tim, plante man oli harem se, blong oli gat gudnem oli mas wok plante. ?Wanem i kamaot from? Elizabeth Kolbert we yumi tokbaot hem finis, i se: “Bisnes i mekem se man i gat gudnem.” Hem i talem tu se: “Moa we yu bisi moa we yu kam impoten.”

Baebol i leftemap tingting blong yumi se yumi mas wok had. (Ol Proveb 13:4) Be Baebol i talem tu se yumi no mas bitim mak. Prija 4:6 i se: “Sipos tingting blong yumi i stap gud, yumi no wari, hemia i winim fasin ya we yumi stap hadwok tumas oltaem, be yumi no winim wan samting nating.”

Taem yumi no bitim mak, yumi mekem i gud long tingting mo helt blong yumi. ?Olsem wanem? ?Yumi save mekem sam jenis? Yes. I gat fo rod blong folem:

I stret nomo blong wantem mane from we mane i lukaotgud long yumi. ?Be yumi nidim hamas mane? ?Wanem i mekem se man i gat wan gudfala laef? ?Yumi wok blong kasem mane nomo we yumi nidim o blong kasem ol sas samting tu? Taem yumi spenem tumas taem long spel mo pleplei, hemia tu i mekem se yumi sot long taem.

Tim we yumi tokbaot hem finis, i se: “Mi mo waef blong mi i luklukgud long laef blong mitufala, mo mekem desisen blong no mekem laef i fasfas. Mitufala i raetemdaon ol samting long laef blong mitufala mo ol mak we mitufala i wantem kasem. Mitufala i tokbaot ol samting we oli kamaot from ol desisen we mifala i mekem bifo, mo samting we mitufala i mas mekem blong kasem ol mak blong mitufala.”

Baebol i talem se yumi mas kontrolem “ol samting we ae i wantem.” (1 Jon 2:15-17) Ol pablisiti oli mekem se man i wantem tumas blong pem ol samting we hem i luk, mo i mas wok plante aoa blong i save harem gud long ol spel mo pleplei we oli sas tumas. I tru se bambae yu no naf blong ronwe long ol samting ya. Be yu naf blong daonem fasin ya blong pem tumas samting. Mo tu, yu naf blong luksave ol samting we yu rili nidim nomo.

Yu mas tingbaot tu se, ol fren blong wok oli save gat paoa long yu. Sipos oli laekem ol sas samting o oli ting se yu mas gat plante samting, maet i waes blong lukaot ol fren we oli luksave wanem we i impoten moa long ol sas samting. Baebol i talem se: “Sipos man i go joen long ol waes man, bambae hem i save kam waes.”—Ol Proveb 13:20.

I gud yu tokbaot wok mo ol samting we oli moa impoten long laef, long bos blong yu.  Mo yu no mas harem nogud sipos yu mas spel smol long wok. Buk ya Work to Live i talem se: “Olgeta we oli no wok bitim mak o oli tekem sam dei blong spel oli luk se tok ya i tru nomo se: I no gat wan nogud samting i hapen taem yu aot.”

Gary we yumi tokbaot hem finis, i glad long inaf mane we hem i kasem long wok, nao i mekem desisen blong no moa wok plante aoa. Hem i se: “Mi talem long famle blong mi se i gud mifala i mekem laef blong mifala i no fasfas. Sloslo mifala mekem se laef blong mifala i no moa fasfas. Mo tu, mi go luk bos blong mi mo mi talem long hem se bambae mi wok sam dei nomo evri wik, mo hem i agri.”

Ol hasban mo waef oli nidim blong spenem taem tugeta, mo ol pikinini tu oli nidim ol papa mo mama. Yu no traem blong kam olsem ol narafala famle we oli bisi tumas long laef blong olgeta. Gary i talem se: “I gud blong makemaot sam taem blong spel mo harem gud, mo yu mas lego ol samting we oli no impoten tumas.”

Taem yu joen tugeta wetem famle blong yu, yu no mas letem televisin, mobaelfon o sam narafala samting olsem, i blokem yu blong no joen gud wetem olgeta. Traem blong kakae tugeta wan taem long wan dei, mo yusum taem ya blong toktok tugeta olsem wan famle. Taem ol papa mo mama oli folem ol isi advaes olsem, ol pikinini blong olgeta oli gat gud helt mo oli mekem gud wok blong olgeta long skul.

Naoia i gud yu askem yu wan se: ‘?Mi wantem se laef blong mi i olsem wanem? ?Mi wantem se laef blong famle blong mi i olsem wanem?’ Sipos yu wantem se yu mo famle blong yu i glad, mo yufala gat wan laef we i gat mining, i gud yu luksave ol samting we oli moa impoten long laef, mo oli soemaot se waes tok blong Baebol i tru.