OL MAN we oli laef bitim 200 yia bifo, oli no save bilivim ol samting we oli ridim long niuspepa. Tede, yumi no save bilivim evri samting we yumi ridim no yumi luk long Intenet. I gat plante infomesen we i stap long Intenet, mo ol niufala teknoloji tede oli mekem se i isi nomo blong yumi kasem ol infomesen ya. Plante long ol infomesen ya oli tru, oli gud mo oli no save spolem yumi. Be i gat plante infomesen tu we oli no tru, oli nogud mo oli save spolem yumi. Taswe yumi mas jusum gud samting we yumi ridim. Sam man we oli stat blong yusum Intenet, maet oli ting se wan nius we oli ridim i tru from se nius ya i stap long Intenet, no from se wan fren i sanem nius ya long imel blong olgeta. Hemia bambae i mekem se oli bilivim wan stori we oli ridim, nating se i narakaen olgeta. Be Baebol i givim woning ya se: “Man we i no gat hed, hem i save bilif long evri samting, be man we i gat hed, hem i stap lukluk gud long rod we bambae i folem.”—Ol Proveb 14:15.

Man we i gat hed, hem i man we i no bilivim evri samting we hem i harem. Taem yumi gat hed, yumi lukaot gud mo yumi bilivim ol samting we i tru nomo. Bambae yumi no foldaon long trap blong bilivim ol giaman stori we yumi ridim long Intenet, nating se plante man oli save long stori ya. ?Wanem i save givhan long yumi blong lukaot gud? Fastaem, i gud yu tingbaot kwestin ya: ‘?Stori ya i kamaot long wan Websaet we plante man i save long hem mo oli trastem Websaet ya? ?No hem i kamaot long wan Websaet we eni man nomo i save putum prapa tingting blong hem long stori ya, no stori ya i kamaot long wan ples we man i no save? ?I gat wan Websaet we ol man oli trastem, we i tokbaot finis se stori ya i no tru?’ * Sipos i olsem, yu mas tingting gud. (Ol Proveb 7:7) Sipos yu luk se yu no save bilivim wan nius we yu harem, hemia i soemaot se nius ya i no tru. Mo tu, taem yu ridim wan nius we i tokbaot nogud ol narafala, i gud yu tingbaot se hu bambae i harem gud sipos plante man oli save nius ya, mo from wanem wan man i wantem talemaot nius ya.

Sam man oli sanemaot imel long ol narafala be oli no jekem sipos nius ya i tru, no oli no tingbaot fastaem wanem samting i save kamaot sipos oli sanem imel ya.  Maet oli mekem olsem from we oli wantem mekem man i sek long ol samting we ridim mo oli wantem se oli faswan blong oli sanem ol nius ya. (2 Samuel 13:28-33) Be man we i gat hed i tingbaot samting we i nogud we i save kamaot sipos hem i sanem mesej ya. Eksampol, samting ya i save spolem nem blong wan man no wan bisnes.

Man we i sanem nius ya maet i no wantem jekem fastaem sipos nius ya i tru from samting ya i save tekem tumas taem. Hem i ting se olgeta we oli kasem mesej ya bambae oli jes stap jekem sipos i tru no i no tru. Be taem blong olgeta tu i sas. (Efesas 5:15, 16) Taswe, bifo we yumi sanem wan mesej we yumi no save gud long hem, i gud we yumi tingbaot se, “!Sipos mi no sua long mesej ya, mi mas sakemaot!”

I gud yu tingbaot kwestin ya: ‘?Oltaem mi mi stap sanemaot imel we mi kasem? ?Mi mi mas talem sore long olgeta we mi bin sanem wan rong mesej long olgeta no wan mesej we i no tru? ?I gat wan man i stopem mi blong sanemaot ol imel?’ Yu mas tingbaot se sipos ol fren blong yu i gat imel, bambae oli save yusum Intenet blong lukluk ol samting we oli wantem mo oli no nid blong ridim ol imel we yu sanem long olgeta. Oli no wantem kasem ol imel we i gat ol fani stori long hem mo video no ol pija. I no waes tu blong sanem ol tok blong Baebol i go long olgeta mo ol tok we oli rikodem. * Mo yu mas tingbaot se sipos wan man i mekem risej blong hem long ol vas blong Baebol no hem i rerem ol ansa blong hem long miting, samting ya bambae i givhan moa long hem i bitim we hem i ridim ol infomesen we yu sanem long hem.

?Bambae yu yu mekem wanem sipos yu ridim plante giaman toktok long Intenet we oli tokbaot ogenaesesen blong Jehova? !Yu mas sakemaot ol giaman toktok ya kwiktaem! Mo yu no mas bilivim ol tok ya. I no waes nating blong yu serem samting we yu ridim wetem ol narafala mo askem tingting blong olgeta long hem. Samting ya i save mekem se problem i kam mowas. Sipos i gat wan samting long Intenet we i mekem yu wari, i gud yu askem long Jehova blong i givim waes long yu mo yu tokbaot samting ya long ol brata we oli bigman long ol Kristin fasin, blong oli save givhan long yu. (Jemes 1:5, 6; Jud 22, 23) Yumi no mas sapraes sipos sam man oli talem ol giaman tok agens long yumi. Ol man oli bin talem ol giaman tok agens long Jisas mo hem i wonem ol aposol blong hem tu se ol enemi blong olgeta bambae oli mekem i nogud long olgeta mo ‘oli stap giaman, oli stap talem ol rabis tok agens long olgeta.’ (Matiu 5:11;  11:19; Jon 10:19-21) Taswe, sipos yu waes mo yu tingting gud bambae yu luksave taem wan man i stap giaman mo i stap traem blong spolem ol narafala.—Proveb 2:10-16.

Yumi tu yumi mas lukaot gud taem yumi tokbaot ol nius blong ol brata mo sista blong yumi no ol ekspiriens we yumi harem. Samtaem i no stret blong talemaot ol infomesen we oli tru long ol brata mo sista blong yumi. (Matiu 7:12) Eksampol, taem yu sanemaot wan nogud nius long saed blong narafala, hemia i soemaot se yu no lavem hem mo yu no leftemap tingting blong narafala. (2 Tesalonaeka 3:11; 1 Timoti 5:13) Mo i gat sam nius we yumi no mas tokbaot wetem narafala. Maet ol man oli wantem tokbaot nius ya afta nomo no long wan narafala rod. Taswe yumi mas respektem raet we oli gat blong jusum wetaem i stret blong talemaot nius ya mo olsem wanem blong mekem. Sipos yumi talemaot nius ya long ol narafala we i no stret taem blong hem yet, samting i save mekem moa problem i kamaot.

Tede, nius i save kasem ol man kwiktaem nomo, nating se i tru no i no tru, i save givhan long yumi no nogat, no i save mekem i gud long yumi no i save spolem yumi. Sipos yu sanem mesej ya i go long wan man, bambae hem i save sanemaot i go long ol narafala long defren ples long wol kwiktaem nomo. Taswe, yu mas blokem fasin ya we yu wantem sanem ol nius kwiktaem nomo i go long ol fren blong yu. Nating se man we i gat lav i “bilivim olgeta samting” mo i lukaot gud long samting we hem i ridim, be yumi no mas mekem olsem man we i no gat hed we i bilif long evri storian. (1 Korin 13:7, NW) Mo yumi no mas bilivim ol giaman tok we ol man oli talem agensem ogenaesesen blong Jehova, no long wan brata blong yumi we yumi lavem hem. Yu mas tingbaot se olgeta we oli stat blong talemaot ol giaman toktok oli stap mekem Setan i glad from we hem, “i stamba blong ol giaman toktok.” (Jon 8:44) Taswe, yumi mas waes mo lukaot gud taem yumi yusum ol infomesen we yumi kasem evri dei. Olsem Baebol i talem se: “Ol man we oli no gat hed oli stap kasem trabol olsem frut blong ol krangke fasin blong olgeta, be ol man we oli gat hed oli stap kasem save olsem pei blong olgeta.”—Ol Proveb 14:18.