Wan Kwestin

?Sipos wan Kristin i harem sam voes we oli kamaot long ples nating, hemia i min se hem i gat wan devel i stap long hem?

Nogat. I tru se ol devel oli save mekem wan man olsem. Be plante man we oli harem sam voes no we oli kasem ol narakaen filing, oli bin faenemaot se oli gat wan sik.

Long faswan handred yia tu, ol man oli luksave se sam sik oli save mekem samting long man we i sem mak long samting we ol devel oli save mekem. Matiu 17:14-18 i tokbaot wan boe we Jisas i mekem hem i kamgud bakegen. I luk olsem we boe ya i gat wan sik we i stap mekem hem i hafded mo spet i stap kamaot long maot blong hem olsem sop. Be, wan devel nao i stap mekem hem. Long wan narafala taem, ol man oli karem plante sikman oli kam long Jisas blong hem i mekem olgeta oli kamgud bakegen. Long ol man ya, i gat “sam we devel i stap long olgeta, mo sam we oli gat sik ya we i stap pulum olgeta, i mekem olgeta oli hafded.” (Matiu 4:24) Taswe, i klia we ol man long taem ya oli luksave se samfala oli gat sik, i no devel i stap long olgeta. Trabol i kasem olgeta from sik nomo.

I gat wan sik, nem blong hem schizophrenia, we plante man oli tekem meresin from. Samfala we oli gat sik ya oli stap harem ol voes no i gat sam narakaen samting i stap kamaot long olgeta. Taswe maet i luk olsem se i gat devel i stap long olgeta. * Mo tu, i gat sam narafala sik we oli save mekem man i konfius long tingting blong hem, mo samfala oli save gat rong tingting se wan devel nao i stap mekem samting ya. Taswe, wan man we i stap harem ol voes no we sam narakaen samting oli stap kasem hem, i mas jekap fastaem wetem dokta, blong luk sipos hem i gat wan sik. Be hem i no mas fogetem tu se devel i save mekem samting ya i kamaot.

[Futnot]