Wan Taem Blong Glad Long Ol Kantri Blong Balkan

Long yia ya 1922, ol Baebol Studen, hemia nem blong ol Witnes blong Jeova long taem ya, oli mekem wan miting long Innsbruck, Ostria. Franz Brand, wan yangfala man we i laef long taon blong Apatin long Vojvodina, Sebia, i stap long miting ya. Taem man we i givim tok i yusum nem blong God, Jeova, wan hip blong man i stat singaot bigwan, mekem se man ya we i givim tok, i no save gohed long tok blong hem, mo oli stopem miting ya. Nating se i olsem, ol tok we Franz i harem finis, oli tajem hat blong hem. Taem hem i gobak long kantri blong hem, hem i stat blong talemaot gud nius blong Kingdom. Olsem nao ol wok long saed blong spirit oli stat long wan long ol kantri blong Balkan, mo nating se long taem ya namba blong ol man we oli joen long wok ya i smol, wok ya i gru bigwan.

BIGHAF blong ol man tede, taem oli harem nem ya Yugoslavia, oli tingbaot faet mo dedbodi olbaot. Oli no save fogetem raf fasin we ol soldia oli yusum blong kilim fulap man i ded wantaem, no ol man we oli bin ronwe long trabol ya, ol haos we oli spolem, mo ol pikinini we oli harem nogud from we oli lusum papa mama blong olgeta. Yumi no save eksplenem bigfala soa mo trabol we i kamaot from faet ya we i spolem Balkan Penensula stat long 1991 go kasem 1995. From faet ya, ol man oli no moa gat tingting se traehad blong man bambae i save givim wan gudfala fiuja we i no gat trabol long hem. Yes, ol man we oli stap long ol kantri we bifo oli pat blong Yugoslavia, oli stap safa bigwan, oli stap kasem hadtaem long saed blong mane mo oli pua tumas. *

From we ol man long ol kantri ya oli safa bigwan, maet yumi ting se bambae yumi no save faenem ol man we oli hapi. Samting we i narakaen, hemia se i gat man long ples ya we oli rili hapi. Yes, ol man ya oli bin kasem wan spesel glad klosap long en blong ol yia 1900. Bambae yumi luk olsem wanem Franz Brand, hemia yangfala man ya we yumi jes tokbaot hem, i joen insaed long bisnes ya.

Wok i Gohed Long Ol Kantri Blong Balkan

Taem Franz Brand i harem ol niufala trutok, hem i glad tumas mo hem i mekem disisen blong talemaot gudfala nius ya long ol narafala. Hem i faenem wan wok long Maribor, wan taon long Slovenia klosap long boda blong Ostria. Wok blong hem i blong katem hea mo mustas blong ol man. Semtaem we hem i stap katem hea no mustas blong ol man, hem i prij long olgeta. Ol man ya oli sidaon kwaet nomo, mo oli lesin. From ol traehad  blong hem, wan smol grup blong man i stat talemaot Kingdom long Maribor long en blong ol yia 1920. Oli mekem ol miting long wan restoron blong givim ol tok we oli stanap long Baebol. Biaen oli kolem restoron ya, Novi svet (Niufala Wol).

Sloslo, mesej blong gud nius i kasem olgeta ples long kantri ya. Wan sinema, “Foto-Drama Blong Ol Samting We God i Wokem” (hemia wan program blong eit aoa we i soem ol slaed foto mo ol toktok we oli rikodem blong eksplenem ol foto ya,) i givhan bigwan long wok blong prij. Long ol yia 1930, ol man Jemani oli stat blong agensem ol Witnes blong Jeova bigwan. Sam man Jemani we oli wok fultaem long wok blong prij oli ronwe long kantri blong olgeta blong kam long Yugoslavia, mekem se namba blong ol man we oli talemaot Kingdom i kam antap. Ol man ya oli rere blong lego isi laef, mo oli go prij long ol ples farawe long ol hil blong Yugoslavia. Fastaem, oli no faenem tumas man we oli intres long mesej blong Kingdom. Long stat blong ol yia 1940, i gat 150 man nomo we oli joen long wok blong prij.

Long 1941, oli fesem bigfala fasin agens we i gohed kasem 1952. !Be oli glad tumas we gavman, aninit long komunis rul blong Jenerol Tito, i rejistarem wok blong ol Witnes blong Jeova long Septemba 9, 1953! Long yia ya, i gat 914 man blong talemaot gud nius, mo sloslo namba ya i kam bigwan moa. Long 1991, namba blong ol man ya i gru kam kasem 7,420, mo 16,072 man oli kam long miting blong Memoriol long yia ya.

Long Ogis 16 kasem 18, 1991, ol Witnes blong Jeova oli mekem faswan intenasnal asembli long kantri ya, hemia long Zagreb, Kroasia. I gat 14,684 man blong Yugoslavia mo sam narafala kantri bakegen we oli joen long asembli ya. Asembli ya i mekem ol man blong Jeova oli reregud from ol hadtaem we bambae oli kam biaen. Sam long ol laswan trak we oli pastru long boda bitwin Kroasia mo Sebia, hemia ol bas we oli tekem ol Witnes blong Sebia oli gobak long hom blong olgeta. Afta we laswan bas i pastru, ol soldia oli klosem boda ya mo faet ya i stat.

Plante Risen Blong Glad

Long ol yia we faet ya i stap gohed, ol Witnes blong Jeova long ol kantri blong Balkan oli fesem strong traem. Nating se i olsem, oli gat plante risen blong glad, from we Jeova i blesem ol man blong hem, nao namba blong olgeta i gru bigwan. Stat long 1991, namba blong ol man we oli talemaot Kingdom long ol kantri blong Yugoslavia bifo, i kam antap bitim 80 pesen. Long 2001, i gat 13,472 man we oli joen long wok blong prij.

Fastaem, ol ofis we oli stap long Zagreb mo Belgrade (Sebia) oli lukaot long wok blong ol Witnes blong Jeova long olgeta kantri we oli pat blong Yugoslavia bifo. Afta we ol jenis i kamaot long saed blong politik, oli stanemap ol niufala ofis long Ljubljana (Slovenia), mo Skopje (Masedonia), mo tu oli kasem ol niufala ofis long Belgrade mo Zagreb. Samwe long 140 man oli stap wok long ol ofis ya. Bighaf blong olgeta ya oli yangfala nomo mo oli gat strong tingting blong wok mo oli lavem Jeova. Plante long olgeta oli joen long wok blong transletem ol buk i go long ol lanwis blong Kroasia, Masedonia, Sebia, mo Slovenia. !Bighaf blong ol magasin mo buk blong ol Witnes blong Jeova oli kamaot long ol lanwis ya long sem taem we oli stap kamaot long Inglis! !Hemia wan bigfala risen blong glad bakegen! Ol buk ya oli leftemap tingting blong fulap man mo oli givim hop.

Plante Witnes we oli kam long narafala kantri mo we oli prij fultaem, oli givhan bigwan long wok blong ples ya, hemia wan moa risen bakegen  blong glad. Mo tu, ol kongregesen oli glad tumas blong luk ol niufala Haos Kingdom we oli bildim long ol yia we oli jes pas. Be, i gat moa risen bakegen blong glad. ?Wanem ol risen ya?

Wan Spesel Wok

Plante taem ol man we oli talemaot Kingdom long ples ya oli tingbaot se, ‘?Wan dei bambae mifala i save kasem Baebol ya New World Translation long lanwis blong mifala?’ Evri yia long ol distrik asembli blong olgeta oli wantem tumas blong harem wan nius olsem. Be, ol grup we oli joen long wok blong translesen oli stat sam yia bifo nomo, mo namba blong olgeta i smol. ?Olsem wanem bambae oli save mekem wan bigfala wok olsem?

Afta we Hed Kampani blong ol Witnes blong Jeova i luklukgud long bisnes ya, oli agri long wok ya. Ol brata blong Kroasia, Masedonia, mo Sebia we oli wok long translesen bambae oli wok tugeta mo long rod ya ol advaes blong olgeta i save givhan long wok ya. Tim blong ol brata blong Kroasia bambae i lidim wok ya.

Dei Blong Bigfala Glad

Ol Witnes blong Jeova long ol kantri blong Balkan bambae oli neva save fogetem dei blong Julae 23, 1999. Oli stap mekem Distrik Asembli ya “Profet Tok We i Kamaot Long God” long sem taem long Belgrade, Sarajevo (Bosnia-Hesegovina), Skopje, mo Zagreb. Blong sam manis oli no sua sipos asembli long Belgrade bambae i gohed. Ol plen blong NATO oli stap sakem ol bom, mekem se gavman i blokem ol pablik miting. !Ale biaen, ol brata oli glad tumas blong faenemaot se bambae oli save joen tugeta long asembli ya! Be, samting we oli kasem long asembli ya i moa gud i bitim samting we oli wet blong luk.

Long Fraede aftenun, oli talemaot wan spesel mesej long ol fofala taon we oli mekem asembli ya long hem. Ol 13,497 man we oli kam long asembli ya oli stap kwaet nomo mo lesin long wanem we oli talemaot. Brata we i mekem tok i soemaot niufala Baebol ya, New World Translation of the Christian Greek Scriptures long lanwis blong Kroasia mo Sebia. Mo hem i talem tu se translesen long lanwis blong Masedonia i stap gohed gud. Ol man we oli stap lesin oli glad we oli glad. Oli klaphan gogo noes blong olgeta i olsem tanda, mo brata we i givim tok ya i no gat taem blong finisim mesej ya. Long asembli long Sarajevo, ples i kwaet we i kwaet from we ol man oli sapraes tumas long mesej ya. Be biaen, oli klaphan blong longtaem. Long Belgrade, wota i ron long ae blong ol man from we oli glad tumas, mo bifo we brata ya i finisim mesej we hem i stap talemaot, ol man oli stap klaphan bakegen, mo bakegen. !Olgeta we oli stap, oli hapi tumas!

Long taem ya, ol Witnes blong Jeova oli kasem raet blong prentem wan Baebol we i stap finis long lanwis blong Kroasia mo tu wan Baebol we i stap finis long lanwis blong Sebia. Ol brata oli tinghae long Baebol we oli kasem long asembli ya, from we insaed long wan buk nomo oli kasem kopi blong Hibru haf blong Baebol, wetem New World Translation of the Christian Greek Scriptures, long wanwan long tufala lanwis ya. Antap long hemia, Baebol we i stap long lanwis blong Sebia, oli prentem long tufala alfabet ya Sirilik mo Rom.

Ol man blong Jeova long ol kantri blong Balkan oli rili gat bigfala tangkiu from ol blesing mo fasin blong Jeova blong lidim olgeta. Taswe oli agri wetem ol tok blong Deved se: “Nating we mi pas long ples we i tudak olgeta i ples blong ded, be mi mi no save fraet long wan samting, from we yu [Jeova] yu stap wetem mi.” Bambae oli gohed blong fesem hadtaem, be oli bilif se ‘oltaem [“Jeova,” NW ] i stap mekem olgeta oli glad, mo fasin ya i stap mekem olgeta oli strong.’—Ol Sam 23:4; Nehemaea 8:10.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 20]

Faswan grup blong ol pablisa long Maribor, Slovenia, oli stap prij long ol teritori we oli stap farawe