?I Gat Wan Rabis Paoa We i Stap Wok?

“Tingting blong ol man long wol i fasfas we i fasfas, i olsem se paoa blong ol spirit man i blokem olgeta rod blong oli ronwe long trabol.”—Jean-Claude Souléry, wan man blong raetem niuspepa.

‘Taem ol man oli luk se oli no naf blong stopem ol trabol, nao oli stat tingting se i mas gat wan rabis paoa we i stap biaenem olgeta aksin blong man.’—Joseph Barton, wan man blong raetem histri.

BIGFALA trabol we ol teroris oli mekem long Septemba 11, 2001, i pulum plante man blong oli tingting. Long wan niuspepa long Inglan Financial Times, Michael Prowse i tokbaot trabol ya i se: “Ol anamol oli neva mekem fasin we i raf mo i nogud olsemia.” Niuspepa ya New York Times, i makem se ol teroris ya oli bin mekem bigfala plan fastaem, be “i impoten blong tingbaot se, blong mekem plan ya i kamtru, [ol teroris ya] oli mas gat strong filing we oli no laekem nating [ol man ya we bambae oli plan blong agensem olgeta]. Filing ya nao i pusum olgeta blong mekem ol fasin we neva man i mekem long ol faet bifo. I no gat wan samting we i save blokem filing olsem mo i no gat wan samting we i save jenisim filing ya.”

Ol man blong ol defdefren skul oli tingting se ating i gat wan rabis paoa we i stap wok biaen long ol nogud trabol ya. Wan bisnes man blong Sarajevo, we i luk ol trabol we i kamaot long Bosnia from fasin blong no laekem ol man blong defren laen, i talem se: “Afta we faet long Bosnia i gohed wan yia, mi stat blong bilif se Devel Setan nomo i mas biaenem faet ya. Faet ya i wael olgeta.”

Taem ol man oli askem long Jean Delumeau, wan man blong raetem histri, sipos hem i bilif se Devel Setan i stap, hem i ansa se: “?Weswe mi mi save talem se i no gat wan rabis paoa i stap? Mi luk plante nogud samting oli stap hapen raonabaot long mi mo plante nogud samting we oli hapen finis stat we mi mi bon: Seken Wol Wo, we i kilim bitim 40 milian man; Auschwitz mo ol rabis kalabus; faet long Kambodia we i kilimaot wan ful laen blong man; rabis rul blong Ceauşescu we i mekem plante blad i ron; ol gavman long plante ples blong wol we oli yusum fasin blong mekem man i harem nogud long bodi. Ol nogud samting we man i mekem oli plante tumas, mi no naf blong talem evri wan. . . . Long tingting blong mi i stret blong talem se wan ‘rabis paoa’ i stamba blong ol nogud samting ya. Mi no minim wan Devel we i gat tu hon mo we i haf man haf anamol, nogat, be mi minim wan rabis paoa we i stap lidim ol samting olbaot long wol ya.”

Olsem Jean Delumeau, plante man oli bilif se wan “rabis paoa” i stamba blong ol nogud trabol we ol man oli stap kasem tede, stat long ol problem insaed long famle go kasem ol bigbigfala trabol long evri ples blong wol. ?Be samting ya i minim wanem? ?Wan rabis paoa nomo i stamba blong ol nogud trabol ya, no i gat ol rabis spirit man we oli pusum ol man blong mekem sam fasin we oli nogud i bitim ol nogud fasin we man i stap mekem oltaem? ?Ol rabis spirit oli gat wan lida blong olgeta, wan prins blong nogud fasin—Devel Setan?

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

Children: U.S. Coast Guard photo