OL FAS man we oli laef long Kamerun, oli kolem olgeta ol Baka, no ol Pigmi. Biaen, long ol yia 1500, ol man Potugal oli kam long Kamerun. Sam handred yia afta, ol man Islam we oli kolem olgeta ol Fulani, oli kam mo oli stap long not blong Kamerun. Tede, 40 pesen blong ol man Kamerun oli talem se oli Kristin, 20 pesen oli Muslim, mo 40 pesen oli folem skul mo kastom blong ol man Afrika.

Long ol eria blong Kamerun we oli stap afsaed long taon, ol man oli glad blong mekem welkam long ol narafala. Oli talem halo long ol man we oli kam visitim ples blong olgeta, oli singaot olgeta oli kam long haos blong olgeta, mo oli givim kakae mo wota long olgeta. Sipos man we oli singaotem hem, i no wantem kam long haos blong olgeta, oli luk fasin ya olsem se man ya i swea long olgeta. Be sipos man ya i glad blong kam long haos blong olgeta, hemia i wan gudfala samting long tingting blong olgeta.

Bifo we oli storian wetem wan famle, oli talem halo fastaem mo oli askem sipos famle ya i oraet. !Mo long kastom blong olgeta, i stret tu blong askem sipos ol anamol oli oraet! Wan man Kamerun we nem blong hem Josef, i  talem se: “Taem wan man i aot long wan haos, man blong haos i no talem tata nomo long hem, be plante taem hem i wokbaot wetem man ya i go long rod, mo i gohed blong storian wetem hem. Biaen, taem tufala i kasem haf rod, man blong haos i talem tata long hem mo i gobak. Sipos man blong haos i no mekem olsem long wan man we i kam visitim hem, man ya i save harem olsem we oli no kaen long hem.”

Taem oli kakae wanples, samtaem olgeta we oli fren gud oli kakae long wan plet mo oli kakae wetem han blong olgeta nomo. Long Kamerun, kastom ya i wan strong saen blong fasin joen gud. Be samtaem, hem i wan fasin blong mekem ol man we fastaem oli seraot, oli joen gud bakegen. Taem oli kakae wanples, i olsem we oli talem se: “Naoia yumi stap long pis.”